Osmoosi kulgemissuunda arvestades eristatakse hüpo- ja hüpertoonset keskkonda (lahust). Hüpotoonses keskkonnas on lahustunud aine kontsentratsioon madalam ja vesi tungib sellest keskkonnast hüpertoonsesse keskkonda sisse, kuni nende kahe keskkonna (osmootsed) rõhud on võrdsed. Osmoos on iseeneslikult toimuv füüsikaline protsess, s.t. süsteem ei vaja selleks energiat lisaks. Osmoos on oluline protsess bioloogilistes süsteemides. Osmoosi kirjeldas teaduslikult Jean-Antoine Nollet 1748. aastal. 6. Adsorptsioon ja absorptsioon Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.[1] See protsess tekitab adsorbendile adsorbaadi (molekulid või aatomid, mis akumuleeruvad) kihi. Erineb absorptsioonist selle poolest, et absorptsiooni puhul vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises.[2] Mõiste sorptsioon hõlmab mõlemat, nii adsorptsiooni kui absorptsiooni. Desorptsioon on adsorptsiooni
Ta jäädvustas sellega Guinnessi rekordi. 1952. aastal tabas välk lennukit, olgugi et lähim äikesepilv oli 50 miili kaugusel. Nii polegi võimatu, et tuleb välk selgest taevast. Ettevaatusabinõud Benjamin Franklini geniaalne leiutis piksevarras - on 1752. aastast alates, kui ta püstitas selle oma majale, päästnud sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid elusid. Algul levisid uued kaitsevahendid väga visalt. Prantsuse filosoof ja klerikaal abbé Nollet nimetas piksevardaid ohtlikeks ja teatas, et kirikukellade helistamisest on küll, et hajutada äikesepilvi ja kaitsta inimesi välgu eest. Selline vaade oli püsinud juba kuus sajandit, vaatamata tõigale, et ainuüksi 18. sajandil sai Inglismaal kolmekümne aastaga oma tööpostil surma 103 kellalööjat. Tasub eemale hoiduda kõrgetest puudest lagedal väljal, eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) just nende suure veesisalduse tõttu (vt välgu toime).
tem proteolysis of muscle proteins. Journal of Animal Relationship between tenderising and the levels of Science 84:2834–2840. cathepsin B, cathepsin L, calpain I, calpain II and β- Geesink, G. H., and E. Veiseth. 2009. Muscle enzymes: glucuronidase. Meat Science 20:1–18. Proteinases. In Handbook of Muscle Foods Analysis, Etherington, D. J., M. A. J. Taylor, D. K. Wakefield, A. edited by L. M. L. Nollet and F. Toldrá. Boca Raton, Cousins, and E. Dransfield. 1990. Proteinase (cathep- Fla.: CRC Press Taylor & Francis Group. sin B, D, L and calpains) levels and conditioning rates Glickman, M. H., and A. Ciechanover. 2002. The ubiq- in normal, electrically stimulated and high-ultimate- uitin-proteasome proteolytic pathway: Destruction for pH chicken muscle. Meat Science 28:99–109. the sake of construction. Physiological Reviews Fei, S., M. Yamanoue, and T
annaabi.ee 
