mingit võimalust olnud vabadusvõitlust võita ning mehi oli arvuliselt palju vähem. Teiseks põhjuseks võib lugeda, et eestlastel polnud sidemeid teiste riikidega. Eestlastel puudusid liitlased, kes ohu korral appi tuleks. Kõikide lähimate naabritega nagu lätlased ja liivlased koostööd ei tehtud ning vabadusvõitluse algus aastatel olid suureks probleemiks ka vene väed. Hiljem korraldasid eestlased mõningaid rüüsteretki koos Pihkva ja Nogorodiga, aga pidid selle eest kallist hinda maksma.Eestalsed pidid andma neile raha, tegema erinevaid kingitusi ja taluma lausa venelaste poolt tehtavaid rüüsteretki. Peale selle, pidid eestlased tihti oma sõjaplaane muutma, kuna venelased ei pidanud paljudest kokkuleppedest kinni. Järeldada võib, et kuna eestlastel polnud suhteid naabritega ja sõjaline abi oli olematu oleksid eestlased oma arvulises vähemuses nagunii alla jäänud ja kuna abi ei olnud ka mujalt, siis oli kaotus kindel.
säilitada senist vabadust. Peale selle, et Eestis olid väga nõrgad maakondade vahelised suhted, ei olnud eestlastel ka suuri sidemeid teiste riikidega. Neil puudusid arvestatavad liitlased, kes häda korral abi osutaks. Kõikide lähimate naabritega nagu lätlased ja liivlased koostööd ei tehtud ning vabadusvõitluse algus aastatel olid suureks probleemiks ka vene väed. Hiljem aga korraldasid eestlased juba mõningaid rüüsteretki koos Pihkva ja Nogorodiga, kuid pidid selle abi eest ka kopsakat hinda maksma. Nad pidid andma neile raha, tegema erinevaid kingitusi ja taluma lausa venelaste poolt tehtavaid rüüsteretki. Peale selle, pidid eestlased tihti oma sõjaplaane muutma, kuna venelased ei pidanud paljudest kokkuleppedest kinni. Kõik see kokku on väga suur miinus eestlastele. Selle vältimiseks oleks eestlased pidanud kõige pealt ennast ühtse riigi ja rahvana tundma ning alles siis otsima väljaspoolt liitlasi
annaabi.ee 
