Gustave Le Bon Le Bon sündis 1841a. Nogent-le-Rotrous Prantsusmaal. Ta lõpetas lütseumi Toursis ja meditsiinikooli Pariisis positivismi tipphetkel 1860-ndal aastal. (Ginneken 1992) Aastatel 1860-1880 rändas ta noore mehena ringi Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Oma reiside ajal tegi ta märkmeid ja kirjutas raamatuid arheoloogiast ja antropoloogiast. Kogutud mõtete põhjal formuleerusid tema teooriad, mida hiljem saatis suur edu.(Vikipeedia)
vastuvõtmist ning filosoofide ja hereetikute rünnakute tõrjumist. Aastal 1121 tunnistas Soissonsi kirikukogu Abélardi hereetikuks ning mõistis tema esimese teoloogilise töö "Tractatus de unitate et trinitate divina" ("Traktaat Jumala ainsusest ja kolmsusest") põletamisele. Abélard määrati elama Püha Medarduse kloostrisse. Elu kloostris muutus aga Abélardi jaoks kannatamatuks ning tal lubati lahkuda. Hilisem elu Eraldatud kohta Nogent-sur-Seine'i lähedale ehitas Pierre Abélard kõrtest ja pilliroost onni ning hakkas eremiidiks. Kui sellest kuuldi, hakkasid Pariisi õpilased Abélardi juurde kogunema ning peagi oli teda ümbritsev maa kaetud telkide ja onnidega. Kui ta uuesti õpetama asus, leidis ta lohutust ja rajas oma Parakleedi (Püha Vaimu) kloostri. Kartes aga taas tagakiusamisi, jättis ta Parakleedi kloostri ning veetis kümme aastat oma elust Saint-Gildas- de-Rhuys'i kloostri eesistujana
annaabi.ee 
