3. protentsioon (protentio — välja e. ette sirutama) st esmane ootus või eelaimdus, mis konstitueerib seda, mis toimub 4. Just aeg on teadvuse ühtsuse alus. Üleelamiste sisemiste faaside süntees, tähenduste voolu sünteetiline ühtsus. Intentsionaalne liin, mis läbib ja ühendab fenomenide voolu. (http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/Husserl.htm 25.01.2015) Tähenduse andmise aktis eristab deskriptiivne analüüs kahte aspekti: noema — (kr mõte) noemaatiline akti korrelaat, teadvuse suhtes transtsendentne intentsionaalne seos, esemeline tähendus kui niisugune. Noemaatilised struktuurid annavad esemelisuse, asja, mis eksisteerib ruumis. Asja tuum, esemelisuse mõte. noesis — (kr mõtlemine) teadvuse suhtes immanentne intentsionaalne akt (eseme antuse viis teadvuses). Koos noeetiliste komponentide poolt “elavdatud” meelelise materjaliga (hüleetiline),
o. subjektiivse) kogemuse piiridest. 2) transtsendentaalne reduktsioon, s.t. tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena. Husserl leiab, et Brentano kaksikjaotus - inimese psüühiline tegevus ja selle intentsionaalne objekt - tuleb asendada (G.Frege (1848-1925) kolmikjaotusega: · psüühiline akt, · psüühilise akti tähendus, mida Husserl nimetab noemaks, · ja selle objekt. Igal aktil on noema, kuid ei pruugi olla objekti. Veel enam, ühel ja samal objektil võib olla mitu noemat. Eriti ilmneb see tundmusaktides nagu armastus, vihkamine jne. Filosoofia kui teadus "puhastest olemustest" (eidetism) vastandatakse tegelike faktide tunnetamisele. Analüütilise meetodi olemus. Gotlob Frege. Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja
peab olema ka subjekt e see, kes mõtleb. Fenomenoloogilise meetodi kaks peamist põhimõtet on hoiduda otsustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad puhta e subjektiivse kogemuse piiridest, ja käsitleda tunnetusobjekti mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ega psühholoogilie olemusena, vaid transendentaalse (transedentaalsus väljaspool meie kogemust) teadvusena. Husserl jaotas tunnetuse kolmeks: psüühiline akt, psüühilise akti tähendus e noema ning psüühilise akti objekt. Husserli fenomenoloogia püüab tegeleda asjade olemusega, sellega, mis on selle tähendus, mitte niivõrd sellega, kas miski on puhtal kujul olemas. Säärast käsitlust teadusest nimetatakse eidetismiks. Husserl jõuab ka järelduseni, et empiiriline kogemus on piiratud viie meelega, ent meie tunnetus on sellest midagi enamat: tänu teadvuse suunatusele suudame erinevaid aspekte tunnetada terviktajuna
annaabi.ee 
