· ....teadmine lähtub kogemusest, mis on ühel või teisel viisil struktureeritud ning teadmiseni on võimalik jõuda uurides seda, millised on need asjad, mida ma kogen. Kõik mida ma tunnen, tean, moodustab mu kogemused, selle sisu ongi fenomenoloogia. · F. ei ole kogemus piiritletud empiiriliselt. · Edmund Husserl: Loogilised uurimused, 1900. : noees mingi kogemise akt, minu teadvuse tegevus ja noeem fenomen ehk igasugune teadvuse sisu/ühik, mis minu teadvuse voos minust läbi käib. · Intentsionaalsus avatud suunatud asjade poole, Heidegger ütleb: asjadel on omadus end meile näidata. minu teadvus on suunatud, noeemid on suunatud st. ma tajun oma meeltes seda eset ennast, mitte seda pildikest peas, mis tekib.
ennast kogemuses näitavad. *fenomenid kogemuse sisud. Kui ma vaatan ringi, tekivad mul peas mingid visuaalsed kujundid jne. Tundmine, otsustamine kogemuse sisu. Kui ma kogemuse sisu uurima hakkan, ongi see fenomenoloogia. Kogemus ei ole piiratud empiiriliselt. Kui ma kujutan ette ükssarvikut, siis on see ikkagi mingi kogemus(mitte nagu empirismil ülevalpool). Edmund Husserl: tema loodud on fenomenoloogia. Loogilised uurimused, 1900 · Noees/noeem kogemise akt, teadvuse tegevus/ teadvuses tekkinud kujutelm mingist objektist(nt laud, mida vaatan) · Intentsionaalsus suunatus. Minu teadvus ja noeemid on suunatud kui ma näen lauda, siis ma tajun oma meeltes mitte selle laua teisejärgulist koopiat, vaid seda lauda ennast(erineb kõigist teistest epistemoloogilistest strateegiatest selle poolest). Asjad näitavad end mulle sellisena, nagu nad on. Neil pole omadust mind petta.
annaabi.ee 
