Varase keisririigi periood (30 eKr-235 pKr). Esimeseks keisriks sai Octavianus, kes võttis endale aunime Augustus. Tema valitsusaeg (30 eKr-14 pKr) oli Roomale igati soodne. Kodusõdadele järgnenud pikal rahuperioodil arenes tõhusalt majandus ja valitseja sai pühenduda riigi sisekorralduse täiustamisele. Ta oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes viis oma plaanid samm-sammult täide ja hoidis samal ajal häid suhteid nii Rooma lihtrahva kui ka märksa hõrenenud nobiliteediga. Augustuse võimuletulek ei tähendanud ametlikult vabariigi lõppu. Augustus nimetas end vabariigi taastajaks. Rooma riik oli endist viisi res publica. Väliselt oli kõik nagu enne, ent tegelik võim kuulus nüüd siiski ühele isikule. Augustus oli loomilikult ka senati liige. Ta võttis endale seal aunimetuse princaps (esimene), mida oli läbi aegade kasutatud kõige auväärsema senaatori tiitlina. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta aga imperaatori nime.
lähistel Octavianuselt lüüa. Marcus Antonius põgenes Egiptusesse, kus tappis enese koos oma toetaja ja armastatu Kleopatraga. Octavianus pühitses ennast 27. aastal eKr keisriks ning võttis endale auime Augustus („auväärne“). Augustuse valitsemisaeg 30. eKr- 14 pKr. Kodusõdadele järgnes tema valitsemisajal pikk rahuperiood. Ta oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes suutis häid suhteid hoida nii Rooma lihtrahvaga kui ka kodusõdades vähenenud nobiliteediga. Ehkki Augustuse järglaste hulgas oli nii mõnigi julm ja ülekohtune valitseja, ei toonud see kaasa riigi nõrgenemist. 1. sajandi keskel vallutati suurem osa Britanniast. Välise võimsuse tipule jõudis impeerium Traianuse valitsusajal (98-117 pKr), mil vallutati Daakia (tp. Rumeenia) ja Mesopotaamia(need küll peatselt kaotati, kuid Rooma ülemvõim oli sellele vaatamata kindlustatud kõigis Vahemere maades). Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge
lähistel Octavianuselt lüüa. Marcus Antonius põgenes Egiptusesse, kus tappis enese koos oma toetaja ja armastatu Kleopatraga. Octavianus pühitses ennast 27. aastal eKr keisriks ning võttis endale auime Augustus (,,auväärne"). Augustuse valitsemisaeg 30. eKr- 14 pKr. Kodusõdadele järgnes tema valitsemisajal pikk rahuperiood. Ta oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes suutis häid suhteid hoida nii Rooma lihtrahvaga kui ka kodusõdades vähenenud nobiliteediga. Ehkki Augustuse järglaste hulgas oli nii mõnigi julm ja ülekohtune valitseja, ei toonud see kaasa riigi nõrgenemist. 1. sajandi keskel vallutati suurem osa Britanniast. Välise võimsuse tipule jõudis impeerium Traianuse valitsusajal (98-117 pKr), mil vallutati Daakia (tp. Rumeenia) ja Mesopotaamia(need küll peatselt kaotati, kuid Rooma ülemvõim oli sellele vaatamata kindlustatud kõigis Vahemere maades). Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge
Keisrid püüdsid senaatoritega häid suhteid hoida,et nad ei takistaks tegevust. Senaatori seisus laienes, ka teiste impeeriumi piirkondada elanikud said võimaluse senatisse kanditeerida. Keisririik Lk -173/74 Augustus valitses aastatel 30 ekr-14 pkr. Rahuperioodil arenes tõhusalt majandus ja valitseja sai pühenduda riigi sisekorralduse täiustamisele.Ta hoidis häid suhteid nii rooma lihtrahvaga kui ka kodusõdades märksa hõrenenud nobiliteediga. ( väline laienemine britannia traianus pax romana) lõpetada ! Seadused kujunesid välja pika aja jooksul, põhinesid praktilistel kogemustel( võeti arvesse samma probleemi puhul tehtud otsuseid), ning kreeka õpetustel.Seadused kehtisid kõigi suhtes võrdselt. Kõigil oli õigus otsus edasi kaevata. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik. Roomlased panid aluse õigus teadusele, tänapäeva ülikoolides rooma õigus. Sõjavägi
annaabi.ee 
