kodanikuõigusi. Vabariiklik kord kaotas suurel määral oma mõtte. Mariuse sõjaväereform - Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks. Kodusõjad: Algul võitlesid omavahel Marius ja Sulla. Edaspidiste rahutuste vältimiseks anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus. Kerkis esile kolm võimsat riigimeest - Crassus, Pompeius ja Caesar. Moodustati triumviraad.Caesarist sai Rooma riigi ainuvalitseja. Nobiliteedid polnud rahul senati võimu langusega ja senaatoritest vandenõulased tapsid Caesari istungi ajal. Uute kodusõdade ajal tõusid esile 2 Caesari pooldajat - Antonius ja Octavianus. Antoniust toetas hellenistliku riigi valitsejanna Kleopatra. Octavianus hõivas 30 eKr Egiptuse , liitis selle Roomaga ja ühendas Vahemeremaad oma võimu alla. Rooma vabariigi lõpp.
½ a- ks erakorralises olukorras valitud riigiametnik- diktaator Rooma riiginõukogu , endised ja ametisolevad magistraadid - Senat rahva huvide kaitsja - Rahvatribuun res publica - Vabariik maata vaene kodanik, tavaliselt linnaelanik - Proletaar täieõiguslik kodanik vabariigi algul, suurmaaomanik - Plebei Suurim väeosa, u 5000 meest - leegion patrooni kaitsealune, vaene kodanik - jõukad kodanikud keisririigi ajal Nobiliteedid Rooma kangelaseepos "Aeneis". Ristiusu kuulutaja ja levitaja - apostel avalikud saunad -termid 2. Kes oli : Rooma esimene keiser - Caesar Gallia vallutaja, kuulutas end diktaatoriks G. J. Caesar Sõjajumal - Mars Kristuse apostel , esimene Rooma piiskop Paulus Tarsosest Keiser, kes rajas Konstantinoopoli ja lubas ristiusku - Constantinus Kuulus kõnemees, senaator Augustus Kodukolde jumalanna - Vesta 3. Millal toimus?
terminoloogia Res publica · kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa · vabariiklik korraldus Rooma riigi valitsemine vabariigi ajal · kõik kodanikud olid põhimõtteliselt võrdsed, tegemist oli siiski aristokraatliku riigiga · magistraadid juhtisid riiki, need valiti iga aasta uued · sammuti juhtis riiki vanemate nõukogu ehk senat · riigiametisse pääsesid ainult jõukad ja nobiliteedid ehk tuntud inimesed Rooma riigi valitsemine vabariigi ajal · loobuti rahvakoosolekutest · juhtime koondus valitseja kätte · riigijuht käsutas kõiki Rooma vägesid · senatist sai keisri nõuandja ning magstraadid viisid ellu keisri otsuseid · rahvaarv kasvas Põhimõte "jaga ja valitse" · ei surutud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid iga ühega eraldi kokkuleppe · arvestati kohalike oludega
või valiti magistraate . Hääletamine toimus piirkondlikult , iga piirkond andis ühe hääle . Piirkonnas jäid otsuste tegemisel tavaliselt peale aga rikkam elanikkond . Rahvakoosolekutel polnu väga suurt olulisust. Põhijoontes oli aristokraatlik valitsemisviis . Kuigi iga kodanik võis riigiametnikuks kandideerida , said siiski nendeks ainult tuntud nimedega rikkad inimesed, sest sul pidid olme piisavalt raha , et täielikult pühenduda riigi juhtimisele. Seetõttu tekkisid nobiliteedid kitsas ring patriitside ja plebeide perekonnad , kus pärinesid enamik senaatoreid ja riigiametnikke . 23.5 Rooma võim vallutatud maades . Rooma pidas oma vastastega ühekaupa ja seadis neile erinevad sõltuvustingimused, et vallutatud rahvad ei leiaks ühte eesmärki ülestõusudeks. Puutumata jäeti aga piirkonna usk , elukorraldus, keel , kombed. Sekkuti ainult ülestõusude ja vastuhakkude puhul
Rooma rahu - Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Augustuse võimuletulek ei täh. ametlikult vabariigi lõppu, nim. end selle taastajaks. Tegelik võim kuulus ainult talle. Oli mitmes eri ametis (senat, asevalitseja, rahvatribuun). Võttis aunim. princeps (kõige auväärsem senaator), imperaator (asevalitseja, väepealik), ka oma kasuisa - Caesari nimi -> "keiser". Kuigi senat, magistraadid võimu kaotanud, siiski pol. mõju. Keisrid püüdsid läbi saada. Varem ainult Rooma nobiliteedid, nüüd ka kogu Itaalia, provintside aristokraadid <- provintside ülikkond võtab riigijuhtimisest rohkem osa. Provintslinnad sõltuvad ka keisririigi ajal keskvõimust suht. vähe - omavalitsus, asehaldur. Kodanike õigused väh. Varase keisririigi perioodi lõpul kodakondsus riigi kõigile vabadele elanikele - kaotasid viimsedki eelised. Rooma imp. rajatud relva jõul.Võitlusvõime täiustamine kuni keisririigi perioodini välja. Palgasõjavägi. Peamine väeüksus leegion - u 5000 meest
koostamine, valvasid kodanike elukommete järele, nende sõnal oli suur kaal Diktaator-määrati konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas tõsine oht, amet pool aastat, piiramatu võim Rahvatribuunid-kaitsevad lihtrahva huve, õigus panna veto (keeld) ükskõik millisele riigiorganisatsiooniotsusele, kui see oli vastuolus rahva huvidega Senat-vanemate nõukogu (300 liiget), kogenud riigimehed, sise- ja välispoliitika kujundaja *Rooma riiki juhtisid aristokraadid ehk NOBILITEEDID. Riigikorraldus keisririigis * näiliselt sarnane * senat käib koos ja magistraadid valitakse samamoodi * rahvakoosolekuid ei ole * Keiser-tähtsamate piirkondade asevalitseja, sõjaväe ülem ja rahvatribuun * Senat-keisri nõuandja (väga auväärne amet) Mõisted 3 ajalooallikat- kirjalik, esemeline ja suuline Ajalooline aeg-aeg, mis ajast inimesed oskasid kirjutada Ajalugu-teadus, mis uurib ajaloolist aega Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega Dateerimine-kuupäeva määramine
Ametlikult nad ei olnud riigiametnikud, nad esindasid vaid plebeisid. Nad pidid vaatama, et mitte keegi ei kahjusta lihtrahva huve. Selleks kutsusid nad kokku rahvakoosolekuid ja vetostada ükskõik kelle otsus, va diktaatori, kui see kahjustab rahva huve. Vetoõigust pärssis, et nad said ka oma vetot vetostada, seega pidid nad olema üksmeelsed. Nad valiti plebeide hulgast, kes olid samas ka nobiliteedid. Senat Umbes 300 liikmeline, sinna pääsesid aeilis, praector, consul ja hiljem ka quaestor. Sisuliselt kogu Rooma poliitiline eliit oligi koondatud senatisse, kes olid nobiliteedi hulgas. Tal ei olnud käsuõigust, ainult autoriteet. Senat ei andnud välja seadusi, vaid otsuseid, senatus consultus, see oli juriidiliselt nõuandev ja seaduse jaoks oli see vajalik rahvakoosolekule viia. Aga sisuliselt nad ikka otsustasid selle asja. Otsustai
annaabi.ee 
