7000 aastat eKr. Päästekaevamistega avati aga ulatuslikult asulakohta, milles rannasiirdekronoloogia järgi on elatud umbes 3900 aastat eKr. Sealt puhastati osaliselt välja Eestis haruldase kiviaegse elamu jäänused. Rikkalik oli ka leiuaines: tuhanded savinõukillud, kvartsist ja tulekivist esemed, paar nooleotsa ja üks merevaikehe. 4.Humala Aprillikuu tõi üllatuse Harjumaalt Humalast, kui Roland Koit leidis söötis põllult metalliotsijaga pronksist vöökatkeid ja noatupe ning teatas sellest muinsuskaitseametile. Arheoloog Aivar Kriiska teostatud väljakaevamiste käigus ilmus päevavalgele peitleid, mis on kasetohtu mässituna maapinda asetatud tõenäoliselt 13. sajandi esimesel veerandil. «Kokku oli seal oma paar kilo pronksi, sealhulgas imeline ristripatsite ja kuljustega kee, pronksspiraalidest valmistatud vöö, kaks noatuppe ja hoburaudsõlg,» ütles Kriiska. 5. Mihkli kirik
tühjaks joodi, võis kosilane julgelt kosja minna. Kui mitte... siis kaup sinnamaale jäigi. Veel üks viis oma võimaluste teadasaamiseks oli neiule kosjakase akna taha viimine. Kui neiu selle tuppa võttis, tähendas see jah-sõna, kui mitte, tähendas see jällegi keeldumist. Vahel olid aktiivsemaks pooleks ka neiud ise nemad võisid käia kolm korda aastas tupele kutsumas. Sellisel juhul sidusid nad endale tühja noatupe vööle ja läksid linna peale poissi otsima. Teine viis oli selline, kus noormehed reas seisid ja neiud nende eest läbi jalutasid. Kui noormees neiut tahtis, pani ta oma noa näitsiku tuppe. Kui tüdruk siis selle alles jättis, oli põhjust rõõmustada. Kui kosilane aga ei kõlvanud, visati nuga tolle ette maha. Aset leidis ka naisetõmbamine naise vägisi võtmine. Pulmad olid kallid ja vahel oli lihtsam
Edise mõisakompleksi põhjaküljel asub teeäärses kivivares väikeselohuline kultusekivi. Sellised kultusekivid pärinevad arheoloogide hinnangul juba I aastatuhande teisest poolest enne meie aega. Mõned väikeselohulised kultusekivid leiduvad veel Edise küla lõunapoolses osas. Kuna arheoloogid ei ole selles piirkonnas inspekteerimist teostanud on kultusekivid esialgu arvele võtmata. Edise asundusest Veski talu põldudelt leiti 1938. aastal kümndmisel juhuleidunakäevõrusid ja noatupe osasid. Kuskilt Jõhvi ümbruskonnast (toenäoliselt Edise piirkonnast) leiti 1930. aastatel juhuleiuna käevõru, pintsett, 3 sõrmust ja 2 noakatkendit. Ilmselt kunagisest kalmest. /Andmed Ajaloo Instituudi arheoloogiliste leidude arhiivi kartoteegist/ Edise mõisa maalt on leitud (leiuaeg teadmata) vähemalt 525 hõbemündist koosnev aardeleid, millest enamik saksa ja anglosaksi päritolu mündid ning mõned Araabia mündid. Kõige hilisemad mündid kuuluvad 11. sajandi lõppu
annaabi.ee 
