sajandi kaupmehe kirstu. Umbes meetri pikkuses kastis oli kokku üle 200 hõbemündi, mis Eesti Ajaloomuuseumi teaduri Ivar Leimuse määrangu kohaselt on pärit 13. sajandist. Lisaks leiti põhi ülespoole merepõhjas kivide vahel lebanud männipuust kirstust Läänemerel unikaalsed messingist kaalud, tinast rosetimärki kandvate kaaluvihtide komplekt arheoloog Maili Roio sõnul on tina säilimine arheoloogilises materjalis täiesti haruldane , nahast noatuped ja rihmajäänused, noapead jne. Maili Roio sõnul muudab merepõhjast päevavalgele toodud leiu unikaalseks selle terviklikkus ja ainukordsus ning see, et kõik esemed on hästi säilinud. 8. Pilte arheoloogilistest leidudest Kunstiakadeemia krundilt päevavalgele tulnud täring. Humalast leitud pronksist noatupp ja kee.
Selle värvus sõltub lülipuidus olevast vaigust.Eebenipuud on hea lihvida ja läikima poleerida. Eebenit on juba ammu kõrgelt hinnatud. Indias usuti, et eeben suudab tõrjuda mürki ning seepärast tehti kuningate jooginõud eebenist. Samuti on leitud Egiptuse vaarao Tutanchamoni hauast kaks eebiniga kaunistatud eset. Tänapäeval kasutatakse eebenit lukusmööbli valmistamisel, tehakse iluasju ja väiksemaid esemeid nagu jalutuskepid, juukseharjad, noapead ja käepidemed. Ka puupuhkpillid ja klaveriklahvid on valmistatud eebenist. Kodumaal tehakse tugevast eebenipuust tööriistu ja tarbeesemeid. Eebenipuu kasvab Sri Lankas ja Indias. Teisi väärispuude liike ja sorte Kõrge kakstiibviljak kasvab samas piirkonnas, kus tiikpuu. Annab suurel hulgal väärtuslikku puitu. Selle tüvest saadakse väärtuslikku puuõli, mida kasutatakse laevade ja hoonete värvides.
Sõin ainult veidi puuvilja. Tegin nagu valaksin vett karahvinist, aga jõin ainult seda, mille olin jätnud oma klaasi. Muide, vahetus toimus küllalt osavalt, et petta oma jälgijaid, kui neid oli. Pärast õhtusööki teesklesin samasugust uimasust, nagu olin tundnud eelmisel päeval. Seekord teesklesin, nagu alistuksin väsimusele või oleksin leppinud saatusega ja vedasin enese voodini, võtsin ära kleidi ja heitsin pikali. Seekord leidsin kohe padja alt noa, surusin kramplikult käes noapead ja simuleerisin magamist. Kaks tundi möödus, ilma et midagi oleks juhtunud. Seekord -- oh mu jumal, kes oleks seda võinud eelmisel õhtul öelda -- hakkasin kartma, et ta ei tule. Lõpuks nägin, kuidas lamp aeglaselt ülespoole kerkis ja kadus. Pimedus vallutas mu toa, kuid ma pingutasin, et oma pilku sellest läbi puurida. Möödus umbes kümme minutit. Polnud kuulda midagi peale minu südame löökide. 577 Ma palvetasin taeva poole, et see mees tuleks. Lõpuks kuulsin nii tuttavat ukse
annaabi.ee 
