On selge, et positiivse meelelaadiga inimene keskendub oma elus pigem heale, ehk teisisnu ritab elust lbi minna naerusuiselt ning vtta probleeme kui uusi vljakutseid. Nemad tunnevad end ka nnelikumana ja rahulolevaina ning nad julgevad elda, et nad on nnelikud. Lisaks mjutab nne enesehinnang ning ka enesekindlus. Kui me oleme vga kurjad ja tuimad inimesed ja ennast ei armsta , siis ei suuda me ka teisi armastada ja siis ei armsta teised ka ju meid ning inimesed muutuvad siis nnetuks, langevad masendusse ning mtlevad negatiivselt . Seega juhimegi ise ennast ja mjutame sellega enda nne . Enesekindlad inimesed tulevad aga enesega toime ja vajavad vhem teiste abi selleks. Kui ta mingi asja ette vtab, siis saab ta sellega ka alati hakkama , sest ta usub endasse ! Ja see jlle tekitab positiivseid emotsioone . Kui teil on kik alla mge linud, siis saate seda kike natukene parandada, see on lihtne , Kiitke ennast ! Igasugune positiivne tegu vrib kiitust ja
saavutada nnelikkust, mida iga inimene paratamatult pdleb. Sokrateselt pritud eetiline intellektualism kujunes Platoni mtlemises veendumuseks, et too inimese loomulik-paratamatu pdlus olla nnelik, saab teostuda ksnes lbi tarkuse.Niisuguseks tunnetuseks ja tarkuseks on aga suuteline vaid vike osa inimestest, intellektuaalne eliit. lejnutel puuduvad vastavad snniprased eeldused. Seega peaks suurem osa inimsoost individuaalselt olema mistetud nnetuks jma. Ainsaks vljapsuks selliste inimeste jaoks oleks see, kui teadmist-omavad ja targad inimesed suunaksid neid oma teadmise alusel selle poole, mis nende jaoks hea on. Siit jreldus, et inimsoo ldise nnelikkuse nimel tuleks tal elada hiskonnana, kus inimsoo vimekam osa hoolitseks ka vhemvimeka enamuse loomupraste pdluste teostumise eest. iglane polis. Keskse poliitilise vrtusena ksitab Platon kreeka traditsiooni kohaselt iglust. Tema petus iglasest polis`est on esitatud