1941. a. laienes arreteerimine veelgi. Vangistati kõikidesse rahvakihtidesse kuuluvaid inimesi, ka töölisi ja isegi nõukogude aktiviste. Keegi ei võinud olla kindel homses päevas. Ametlikult vangistamistest ei räägitud, see suurenda hirmu veelgi. repressiivpoliitika kulmineerus 1941. a. 14. juunil massiküüditamisega kolmes Balti riigis. Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese, keda peeti potentsiaalselt ohtlikuks. Täisealised mehed (Nneid oli vähemuses) kuulutati arreteerituiks ning paigutati vangilaagreisse, kus enamik neist hukkus; nende perekonnad saadeti aga asumisele. Seejuures ei esitatud kellelegi süüdistust ega langetatud kohtuotsust. Suvesõda Suvesõda oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini NSV Liidu Looderinde relvajõudude vastu toimunud relvastatud võitlus. Seda peeti Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja sõjaväelaste poolt, mille tulemusena taastati
Seda perioodi õiguse ajaloos võibki nimetada õiguse eelajalooks. Õiguse eelajalugu iseloomustab see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavald eraldunud moraali- või tavakorrast. Hiljem omandab üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õiguse ajalugu. 11. Õiguse allikad: Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. Õiguse vormi ja allika mõiste kattuvad ja tavaliselt kasutatakse nneid samatähednuslikena. Nii õiguse vorm kui allikas tähistavad riigi õigustloova tegevuse vormilist resultaati, mis on ühiskonna liikmel õiguse ammutamise kohaks e. Allikaks. Ajaloos on olnud kasutusel mitmeid õiguse välkjendamise vorme e. Õiguse allikaid. · Õiguslikku e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus õiguseks muutunud tava). · Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend