Sostakovits alustas oma V sümfoonia kirjutamist 1937. aasta aprillis, fakt, mis iseenesest fikseerib vaid aja. Peab aga kindlasti teadma, mis toimus enne seda sama aasta jaanuaris kuidas puudutas stalinlik terrorilaine autori lähedasi ja teda ennast. Aasta alguses ilmus ajalehes Pravda artikkel "Segapudru muusika asemel", mida tol ajal pidi mõistma kui reaalset surmaotsust, sest lisaks hasartsele Sostakovitsi kui helilooja materdamisele järgnesid ka kutsed ülekuulamisele Leningradi NKVDsse, kus esitati süüdistus ei vähemas ega rohkemas kui kuulumises salaorganisatsiooni, mis valmistas ette Stalini tapmist. Sostakovitsi ellujäämises nähakse Stalini jesuiitlikku kassi-hiire mängu, aga ka õnnelikku juhust terrorilaviinis. Üle kuulatud NKVDs laupäeval, kutsuti Sostakovits tagasi esmaspäevaks koos ähvardusega, et kui ta ei "laula" ette ülejäänud "terroristide" nimesid, siis ta arreteeritakse kohapeal. Esmaspäeval ülekuulamist aga ei toimunud, sest ülekuulaja
Need, kelle "süü"arvati suurem olevat ja seetõttu kõrgemat karistust väärivat kui seda on väljasaatmine, võeti vagunist maha ja toimetati NKVD-sse. Tallinnas on teada juhtum, kus Ülemiste jaamast, rongide liikumisel Vene- maa poole, toodi veel mõned isikud vanglasse. Peale ülekuulamist saadeti kõnesolevad siiski Venemaale. Vagunist väljavõtmised ja ülekuulamisele viimised olid siiski üksikud erandid. Tuli ette ka selline omapärane lugu, et vagunist välja võetud ja NKVDsse viidud isik lasti süütõenduste puudusel isegi vabaks ja mees pääses seega küüditamisest. Küüditamine provintsis Eesti teises suuremas keskuses Tartus oli küüditamise käik üldjoonest samane nagu Tal- linnas. Märkimisväärne on, et Tartus tegutsesid operatiivgruppide juhtidena enamasti Nõukogude Liidus tulnud tsekistid, kes saabusid Tartu paar päeva enne küüditamise al- gust