N=A/t N-võimsus[n]=1w, A-töö [a]=1J, t- aeg[t]=1s Võimsus näitab ajaühikuks tehtud tööd Näiteks mootori võimsus 200w näitab, et mootor teeb 1s jooksul 200 J tööd Võimsus, kui keha liigub ühtlaselt, siis võib liikuvapanev keha võimsuse leida valemist n=fv N-võimsus[n]=1w, F-jõud[f]=1N, v-kiirus [v]=1m/s. Tööd tegeva keha puhul võib kasulik olla ainult osa tööst. Kasutatakse kasuteguri mõistet. Müü= Nkasu/nkogu Nkas- kasulik võimsus, Nkogu- kogu võimsus, müü- kasutegur. Tavaliselt väljendatakse kasutegur protsentides. 3) ENERGIA energia liigid : mehaaniline energia, mikroosade vastastikenergia, tuumaenergia, valguseenergia, tuulenergia jms. ENERGIA EI TEKI EGA KAO VAID MUUNDUB ÜHEST LIIGIST TEISE JA KANDUB ÜHELT KEHALT TEISELE. Mehaaniline energia jaguneb A) keha liikumise kineetiline energia, Keha kineetiliseks energiakts nim keha massi ja kiiruseruutu poolt korrutist
· Mehaaniline koguenergia keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa · MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. VALEMID Ek=mv²/2 ( J ) Ep = A = F*s = m*g*h ( J ) A = F*s ( F*g*h ) ( J ) A = F*s*cosA F= m*g (a*m) m= roo*V N=A/t ( W ) E=A Kasutegur eeta = Nkasulik / Nkogu x 100 % ( % ) Akasulik / Akogu x 100 % 1J = 1N*m 1W = 1kg*m2 / s3 1W = 1J/s
Tasakaalukonstant K´x -- -- 4,879 5,000 1. Leian 3n HCl-s olev vee mass (1) jaoks: M HCl * C NaOH *V NaOH 35,5 * 0,49 * 29,5 m HCl = = = 0,5132( g ) 1000 1000 m H 2O = 5,158 - 0,5132 = 4,6448( g ) mKOGU _ H 2O = 4,6448 + 4,981 = 9,6258( g ) m 9,6258 nKOGU _ H 2O = = = 0,5348( mol ) M 18 Kui NaOH on 29,6 M * C NaOH *V NaOH 35,5 * 0,49 * 29,6 m HCl = HCl = = 0,5149( g ) 1000 1000 m H 2O = 5,158 - 0,5149 = 4,6431( g ) mKOGU _ H 2O = 4,6431 + 4,981 = 9,6241( g ) m 9,6241 n KOGU _ H 2O = = = 0,5347( mol ) M 18 LAHUS 4. mKOGU _ H 2O = 4,6448 + 2,98 = 7,6248( g ) 63,4-29,5=33,9 ml NaOH
temperatuur tº T= tº+273º 1K termomeeter iseloomustab keha soojuslikku olekut. Nkasulik Akasulik Näitab kui suure osa moodustab kasulik töö kasutegur ɳ ɳ= · 100 ɳ= ·100 Nkogu Akogu kogu tehtud tööst q Voolutugevuseks nimetatakse laetud voolutugevus I I= 1A ampermeeter osakeste kogu laengu ja juhi ristlõike t läbimiseks kulunud aja suhet.
12 J. Q läheb vooluringi soojendamiseks. Igaks juhuks: 1kW* h= 103 W* h =103 W* 3600s= 3,6* 106 W* s= 3,6* 106 J 23. Vooluallika kasutegur ja võimsus. (õpik) Nkasulik I ∗U R Vooluallika kasutegur- välisahelas eralduv võimsus η= = = Nkogu I ∗ε R+ r Saab maksimaalselt võrduda ühega ehk 100%. Vooluallika võimsus (dif. kujul) N= I* U = j* S* U= j* S* E* l= j* E* V l=juhtmelõigupikkus S= juhtme ristlõike pindala 24. Elektrivool metallides (tuleb lisaküsimusena). Vastavalt sellele, kas aines saab tekkida elektrivool või mitte, jaotatakse need juhtideks ja mittejuhtideks. Elektrijuht on aine, milles on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhis vabu laengukandjaid pole ja seetõttu ei teki selles ka elektrivoolu
annaabi.ee 
