tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut 1972 Nixoni visiit Moskvasse – kirjutati alla kaks võidurelvastumist piiravat dokumenti o Raketitõrjesüsteemide rajamine – lepiti kokku, et kumbki pool ei ehita neid rohkem kui ühe o Strateegilise relavastuse piiramine – mõlemad pooled külmutavad järgmiseks 5 aastaks oma tuumarelva strateegiliste kandurite (rakettide ja pommituslennukite) arvu Nixonil oli vaja pingelõdvendust, et inimeste tähelepanu juhtida sisepoliitika probleemidelt (rasside võrdsus, Vietnami sõja lõpp) välispoliitika saavutustele, USA-Hiina suhted jätaks VM üksi, eesmärgiks oli ka sõja ära hoidmiine (Kuuba kriis); NSVLi kasu seisnes toodete impordis Läänest (tehnoloogia ja teravili) Kuigi oli alanud pingelõdvendus, kestis USA ja NSVLi vastasseis edasi ka 1970ndatel -> põhjustas kannatusi
Need 3 asja teisiti õeldes on iseloom, uskumused ja kogemused. Lisaks eelpoolmainitule mõjutab eliidi poliitilist käitumist oluliselt ka keskkond kus ta tegutseb. Psühhoanalüütiline lähenemine. Psühhoanalüütiline lähenemine eliidi käitumisele väidab, et nende lapsepõlve üleelamised ja suhted emaga varases nooruses, samuti suhted vastassugupoolega jne. mõjutavad väga tugevalt tulevase eliidi poliitilist käitumist. Näit: Richard Milhous Nixonil oli üsna raske lapsepõlv . On väidetud, et suurem osa poliitilistest liidritest on tegelikult kõrgema eneseusaldusega ja psühholoogiliselt paremini kohanenud kui tavaline täiskasvanu. Kui on teada inimese elulugu, siis on seda kerge psühhoanalüütiliste faktidega siduda, vastupidi aga mitte. Psühhoanalüütiline lähenemine töötab ainult üksikisikute, mitte suurte gruppide puhul. Fred Greenstein pakub kahte kriitilist kriteeriumi hindamaks isikukeskse