vähemalt mõõtmestamise ajaks on ikoonilatt avatud. Tavaliselt esineb joonistel kõige rohkem horisontaalseid ja vertikaalseid lineaarmõõtmeid. Nende mõlema mõõtmesta¬mise jaoks on kasutusel üks ja sama käsk DIMLINEAR. Valik horisontaalse ja vertikaalse lineaarmõõtme vahel toimub automaatselt hiire liigutamise kaudu. Lineaarmõõtme lisamine joonisele saab toimuda kahel viisil: Näidata järjekorras kolm punkti esimese ja teise distantsjoone baaspunktid ning mõõtjoone nivoopunkt. Pärast tühisisestust valida mõõdetav objekt (sirglõik, kaar, ringjoon, polüjoone lüli) ning näidata mõõtjoone nivoopunkt nagu eelmisel juhul. Kaldmõõtmete pealekandmiseks on kasutusel käsk DIMALIGNED. Siin on analoogilised kaks valikuvõimalust nagu lineaarmõõtmestamisel. Kaldmõõtme mõõtjoon kantakse joonisele paralleelselt mõõdetava objekti otspunkte ühendava joonega. Nurkade mõõtmiseks kasutatakse käsku DIMANGULAR. Ka see käsk on kahel viisil kasutatav
Tavaliselt esineb joonistel kõige rohkem horisontaalseid ja vertikaalseid lineaarmõõtmeid. Nende mõlema mõõtmesta- mise jaoks on kasutusel üks ja sama käsk DIMLINEAR. Valik horisontaalse ja vertikaalse lineaarmõõtme vahel toimub automaatselt hiire liigutamise kaudu. Lineaarmõõtme lisamine joonisele saab toimuda kahel viisil: · näidata järjekorras kolm punkti esimese ja teise distantsjoone baaspunktid ning mõõtjoone nivoopunkt (vt. joonis 41, punktid 1, 2 ja 3 paremal ja vasakul); · pärast tühisisestust valida mõõdetav objekt (sirglõik, kaar, ringjoon, polüjoone lüli) ning näidata mõõtjoone nivoopunkt nagu eelmisel juhul. Kaldmõõtmete pealekandmiseks on kasutusel käsk DIMALIGNED. Siin on analoogilised kaks valikuvõimalust nagu eelmises käsus. Kaldmõõtme mõõtjoon kantakse joonisele paralleelselt mõõdetava objekti otspunkte ühendava joonega.
annaabi.ee 
