v (m/min) f (mm) x1 x2 Max 200,0 0,5 1 1 Min 68,0 0,13 -1 -1 Keskmine 110,0 0,26 0 0 Tabel 1.3 Tooriku läbimõõt ja lõikekiiruse erinevatele nivoodele vastavad pöörlemisagedu sed Lõikesügavus [mm] 2 Tooriku läbimõõt [mm] 71 n(max) 897 n(min) 305 n(keskmine) 493 Järeldus: Keskmise ettenihke f=0,26 mm korral on lõiketemperatuur kõikide võimalike kiiruste vahemikus ligikaudu 250 kraadi. Lõiketemperatuur ei sõltu lõikekiirusest v peaaegu üldse
valguse intensiivsusest? 10 Oletame, et valguslainel ja helilainel on ühesugune sagedus. Kummal on aga suurem lainepikkus? Valguslainel on suurem lainepikkus. Ülesanded 1 Aatomite kiirgusspektrit nimetatakse "aine sõrmejäljeks"? Miks Kuna see on omane ainult antud aatomile. 2 Vesiniku aatomi spektris on palju jooni. Kuidas on see võimalik, sest H-aatomis on ju ainult üks elektron? Elektroni ergastatakse erinevatele nivoodele ning nendelt üleminekul madalamatele nivoodele kiirgab aatom erinevaid lainepikkusi. 3 Mitu korda muutub vesinikuaatomi energia elektroni üleminekul esimeselt nivoolt kolmandale? Neljandalt teisele? 4 Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg on 1 ööpäev. Kuipalju seda isotoopi on alles 1 ööpäeva pärast? Kolme ööpäeva pärast? ½ ja 1/8 algkogusest 5 Kas iidsete kivikirveste vanust saab määrata radioaktiivse süsiniku meetodil? Miks? Ei, kuna säilinud kivi..
Metallid on läbipaistmatud, isolaatorid läbipaistvad, pooljuhid nii läbipaistvad kui läbipaistmatud. Pooljuhid on läbipaistvad valguse suhtes, mille footoni energia on väiksem keelutsooni laiusest, st kui λ > h ·c/Eg . Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva valguse. Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele. Seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromagnetilise kiirguse pikemalainelisele osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgen-ja gammakiirguse suhtes. Suurem osa neeldunud valgusest kiiratakse metalli poolt uuesti välja. Ergastunud metallid lähevad tagasi madalamatele tühjaks jäänud nivoodele ja kiirgavad välja footoni ligikaudu sama lainepikkusega. See on samaväärne valguse peegeldumisega. Metallide peegeldavad
Sellised materjalid näivad matid.Metallid on läbipaistmatud, isolaatorid on tavaliselt läbipaistvad, pooljuhid võivad olla nii läbipaistvad kui ka läbipaistmatud. Metallide optilised omadused Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 12-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele. Seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromagnetilise kiirguse pikemalainelisele osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgen- ja gammakiirguse suhtes. Suurem osa neeldunud valgusest kiiratakse metalli poolt uuesti välja. Ergastatud elektronid lähevad tagasi madalamatele tühjaks jäänud nivoodele ja kiirgavad välja footoni ligikaudu sama lainepikkusega (joon 12-2 b). See on samaväärne valguse peegeldumisega
Osa materjale laseb valgust mingil määral läbi, kui mitte otse- matid materjalid. Metallid on läbipaistmatud, isloaatorid läbipaistvad, pooljuhid läbipaistvad või läbipaistmatud. Metallide optilised omadused---- suur tähjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib sulle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse. Footonid annavad om energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele, seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromangetilise kiirguses pikemalainekiiruse osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgen- ja gammakiirguse suhtes. Osa neeldunud valgusest kiiratakse välja. Ergastatud elektronid lähevad madalamatele tühjadele nivoodele ja kiirgavad välja footoni ligikaudu sama lainepikkusega, samaväärne valguse peegedumisega. Metallid peegeldavad tagasi 90-95%, ülejäänud erladub soojusena
läbipaistmatud. Pooljuhid on läbipaistvad valguse suhtes, mille footoni energia on väiksem keelutsooni laiusest, st kui > hc/Eg. 10.3 Metallide optilised omadused: Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 10-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele. Seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromagnetilise kiirguse pikemalainelisele osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgen- ja gammakiirguse suhtes. Suurem osa neeldunud valgusest kiiratakse metalli poolt uuesti välja. Ergastatud elektronid lähevad tagasi madalamatele tühjaks jäänud nivoodele ja kiirgavad välja footoni ligikaudu sama lainepikkusega (joon 10-2 b). See on samaväärne valguse peegeldumisega
läbipaistmatud. Pooljuhid on läbipaistvad valguse suhtes, mille footoni energia on väiksem keelutsooni laiusest, st kui > hc/Eg. 10.3 Metallide optilised omadused: Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 10-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele. Seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromagnetilise kiirguse pikemalainelisele osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgen- ja gammakiirguse suhtes. Suurem osa neeldunud valgusest kiiratakse metalli poolt uuesti välja. Ergastatud elektronid lähevad tagasi madalamatele tühjaks jäänud nivoodele ja kiirgavad välja footoni ligikaudu sama lainepikkusega (joon 10-2 b). See on samaväärne valguse peegeldumisega
Üksiku aatomi korral asuvad elektronid nn potentsiaali augus ja nende liikumine on väga piiratud: suurema energiaga (kaugematel) elektronidel on see veidi suurem. Kristallis on alumistes tsoonides asuvate elektronide liikumine samuti piiratud, juhtivustsoonis asuvatel elektronidel aga potentsiaali barjäär puudub ja nad saavad liikuda kogu kristalli ulatuses. Nivoode energiate vahe juhtivustsoonis on väga väike (10 -17 eV), mistõttu elektriväljas ergastatakse nad kõrgematele vabadele nivoodele, kus nad saavadki liikuda. Seetõttu nimetatakse juhtivustsooni elektrone vabadeks elektronideks. Valentstsoonis olevad augud saavad samuti liikuda kogu kristallis ja neid nimetatakse seetõttu vabadeks aukudeks. Pooljuhi optiliste omaduste seisukohast on oluline vabade elektronide ja vabade aukude energia sõltuvus nende impulsist p (p = mv) (vt joonis 2.3). Minimaalse energia läheduses (juhtivustsooni põhjas) kattub sõltuvus E=f(p) parabooliga. Elektrone on
Sellised materjalid näivad matid. Metallid on läbipaistmatud, isolaatorid on tavaliselt läbipaistvad, pooljuhid võivad olla nii läbipaistvad kui ka läbipaistmatud. 12.3 Metallide optilised omadused Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 12-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele. Seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromagnetilise kiirguse pikemalainelisele osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgen- ja gammakiirguse suhtes. Suurem osa neeldunud valgusest kiiratakse metalli poolt uuesti välja. Ergastatud elektronid lähevad tagasi madalamatele tühjaks jäänud nivoodele ja kiirgavad välja footoni ligikaudu sama lainepikkusega (joon 12-2 b). See on samaväärne valguse peegeldumisega. Metallid
ka läbipaistmatud. Pooljuhid on läbipaistvad valguse suhtes, mille footoni energia on väiksem keelutsooni laiusest, st kui > hc/Eg. 10.3 Metallide optilised omadused Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 10-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele. Seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromagnetilise kiirguse pikemalainelisele osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgenja gammakiirguse suhtes. Suurem osa neeldunud valgusest kiiratakse metalli poolt uuesti välja. Ergastatud elektronid lähevad tagasi madalamatele tühjaks jäänud nivoodele ja kiirgavad välja footoni ligikaudu sama lainepikkusega Joonis 10-2(joon 10-2 b). See on samaväärne valguse peegeldumisega
annaabi.ee 
