Üksikult on noorema pronksiaja rauaaja alguse laevkalmeid teada ka ida pool Läänemerd: Ahvenamaal, Edela- Soomes, Eestis ning Kuramaal. Ahvenamaal on laevkalmeid registreeritud üle tosina, kuid osa neist kuulub nooremasse rauaaega. Edela-Soomest on selliseid muistiseid vaid mõni üksik, kuid leidude puudumise tõttu pole neid seni täpsemalt dateeritud. 3.3.SAVINÕUD Alates pronksiajast võib selgelt eristada peen- ja jämekeraamikat. Peenkeraamikat esindasid sageli nivendilised kausikesed, mis ilmselt olid kasutusel lauanõudena: nende põhi oli lame või veidi ümar. Nõude koostises esines peeneteralist liiva, pind oli sile. Ornamenti esines nõude ülaosas, kus see koosnes sälkudest, joontest, vahel ka siksakjoontest ja tordeeritud võru jäljenditest. Eesti kindlustatud asulate peenkeraamilistel nõudel olid vahel kõrvad: see oli üle-euroopaline mood, mis aga Eesti esiajaloolises keraamikas ei juurdunud.
matustest üldse panuseid. Ka kindlustatud asulatest leitud valamisvormikatked kuuluvad suhteliselt lihtsatele ehtevormidele. Meie teadmised Eesti pronksiaegsetest ehetest on seetõttu ülimalt napid. Arvata võib, et suur osa ehetest-kaunistustest oli nii pronksiajal kui ka järgnevatel ajajärkudel valmistatud orgaanilisest materjalist, mis enamasti üldse ei säili. Savinõud Alates pronksiajast võib selgelt eristada peen- ja jämekeraamikat. Peenkeraamikat esindasid sageli nivendilised kausikesed, mis ilmselt olid kasutusel lauanõudena: nende põhi oli lame või veidi ümar. Nõude koostises esines peeneteralist liiva, pind oli sile. Ornamenti esines nõude ülaosas, kus see koosnes sälkudest, joontest, vahel ka siksakjoontest ja tordeeritud võru jäljenditest. Eesti kindlustatud asulate peenkeraamilistel nõudel olid vahel kõrvad: see oli üle-euroopaline mood, mis aga Eesti esiajaloolises keraamikas ei juurdunud.