piisavalt suurele käibele ehk müügimahule. Selle meetodi alusel planeeritakse reklaamile kaalutluste põhjal leitud protsendimäär tulevasest loodetavast käibest. (Roose 2002:82) Pariteetsust arvestavat meetodit kasutatakse olemas oleva sfäärijaotuse säilitamiseks, et püsida konkurentsis. Meetodi eeliseks on vastavate andmete kättesaadavus (riiklik või harukondlik statistika, ettevõtte aastaaruanded jne). Meetodi puudusteks on enda eripära mittearvestamine, nivelleerumine mingile keskmisele, mitte optimaalsele tasemele, oma eesmärkide ja võimaluste tahtmatu samastamine konkurentide eesmärkide ja võimalustega. (Roose 2002:32-83) Eesmärkidest ja ülesannetest lähtuv meetod eeldab põhjalikku ja selget ettekujutust reklaamikampaania eesmärkidest, nende saavutamise vahenditest ja teedest ning kõigist kulutustest, mis sellega kaasnevad. Vaja on arvutada kui suurele hulgale reklaami
üle tuntava õitsengu. Kuna türklased ise kaubanduse ega tööndusega ei tegelnud, lubati nendes valdkondades tegutseda armeenlastel ja kreeklastel. Kohalike rahvaste religioonile, keelele ja kultuurile ei avaldatud kuigi tugevat survet, puudus ka vägivaldne islamiseerimine. Kuna uskmatud pidid maksma makse, millest moslemid olid vabastatud, ei olnud riik huvitatud maksubaasi ahendamisest. Uusi ristiusukirikuid ehitada polnud siiski lubatud. Türgi võim tõi Kagu-Euroopas kaasa sotsiaalse nivelleerumine. Vana aadel suri välja, uut peale ei kasvanud. Ainsaks võimaluseks sotsiaalsel redelil tõusta oli astuda islami usku. Albaanlased, bosnialased ja osalt kreeklased seda ka tegid. Lisaks pearaha maksmise kohustusele korraldati kristlikelt aladelt iga nelja-viie aasta järel teismelises eas poiste sundvärbamist riigiteenistusse. Tugevamad poisid suunati sultani isiklike orjadena sõjateenistusse. Nendest komplekteeriti 12 tuhande meheline janitsaride eliitjalaväekorpus.