Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest Eesti murded kujunesid välja mitme ajajärgu jooksul, alates esimesest aastatuhandest kuni 17. sajandini. Murrete piirid kajastavad eelkõige rahvastiku paiknemist 18. saj., pärast suuri sõdu ja rahvastikuhävimisi. Murrete hääbumine algas 19. sajandi teisest poolest ja toimus põhiosas 20. saj. jooksul. Eesti murded sellisel kujul, nagu me neid kirjeldame, on eeskätt 18.-19. sajandi keelekujud. Murrete kujunemine Eesti murded on kujunenud vanadest läänemeresoome hõimukeeltest, mida on olnud vähemalt kaks: · ühest kujunesid põhjaeesti · teisest lõunaeesti murded. Maksimaalselt on oletatud viit muistset peamurret. Eesti murrete kujunemise algust on raske määrata. Kujunemise etapid: 1. Lõunaeesti murrete (ehk Ugala) eraldumine. Lõunaeesti murrete vanimad erijooned on vähemat paar tuhat aastat vanad. 2 tuhat aastat tagasi oli lõunaeestipärane asustus levinud ka ...
sajandil ainus eesti allkeel, mida kõik eestlased valdasid. Sealjuures on aga selge, et kohamurded pidid jagunema ka sotsiolektideks. Mingeid uurimusi selle kohta olemas ei ole ning pole ka tagantjärele võimalik teha. Võib küllalt suure tõenäosusega hüpoteesida, et tegu oli eeskätt sotsiaalsete aktsentidega. Aja jooksul tulid murrete kõrvale teised allkeeled, mis olid levinud laiemal territooriumil ja millel oli kirjalik vorm. Sellega koos hakkasid kohamurded aeglaselt nivelleeruma. Eestis hakkasid tekkima tugevad sotsiaalsed eeldused traditsiooniliste dialektide kadumiseks 19. sajandi teisel poolel. Sel ajal sündis eestlaste kui rahvuse ühisidentiteet, mis nõrgestas lokaalse identiteediga seotud dialekte. Laialt hakkas levima kirjalik kultuur (ajakirjandus, ilukirjandus jne), mis seostus kirjakeelega. Kiiresti arenes rahvakoolide võrk. 1860. aastatel said talupojad võimaluse vabalt liikuda. Suurenes ka sotsiaalne mobiilsus, st
annaabi.ee 
