d. Kontrolliks võetakse ka teine paar (punaseid) lugemeid. Eesmisel latil pööratakse punane külg. Seejärel võetakse eesmiselt latilt lugem ep, lugemi võtmisel peab silindrilise vesiloodi mull keskel olema. e. Seejärel keeratakse pikksilm tagumise lati poole, seatakse silindrilise vesiloodi mull elevatsioonikruvist keskele ja võetaks punase külje lugem tp. 57. Maa kumerus ja refraktsiooni mõju nivelleerimistulemustele, metoodika nende mõju elimineerimiseks. Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast lühemate õlgade puhul sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga AB0. Et kõrguskasv on tegelikult kahe punkti nivoopindade vahe, siis suuremate kauguste puhul on vaja lõiku BB0 suurendada suuruse k võrra, mida nimetatakse Maa kumerusest tingitud parandiks. Olgu O maakera keskpunkt, AO=OB1=R selle raadius. Maa kumerusest tingitud parandit k=B0B1 saab arvutada täisnurksest
d. Kontrolliks võetakse ka teine paar (punaseid) lugemeid. Eesmisel latil pööratakse punane külg. Seejärel võetakse eesmiselt latilt lugem ep, lugemi võtmisel peab silindrilise vesiloodi mull keskel olema. e. Seejärel keeratakse pikksilm tagumise lati poole, seatakse silindrilise vesiloodi mull elevatsioonikruvist keskele ja võetaks punase külje lugem tp. 54. Maa kumerus ja refraktsiooni mõju nivelleerimistulemustele, metoodika nende mõju elimineerimiseks. Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast lühemate õlgade puhul sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga AB0. Et kõrguskasv on tegelikult kahe punkti nivoopindade vahe, siis suuremate kauguste puhul on vaja lõiku BB0 suurendada suuruse ∆k võrra, mida nimetatakse Maa kumerusest tingitud parandiks. Olgu O maakera keskpunkt, AO=OB1=R selle raadius. Maa kumerusest tingitud parandit ∆k=B0B1
Seda tehakse 20m kaugusele nivelliirist asetatud kolmel konnal. Kontrollitav latt pannakse püstloodasendis igale konnale talla keskkohaga ja seejärel eesmise, tagumise, vasaku, parema servaga. Erinevates asendites saadud lugemid tähistatakse lk, l1, l2, l3, l4. Need võivad erineda lati talla keskkoha järgi võetud lugemist lk tehnilisel nivelleerimisel 0,5 mm ja täpsel 0,3 mm võrra 56. Tööde järjekord geomeetrilise nivelleerimise jaamas 57. Maa kumerus ja refraktsiooni mõju nivelleerimistulemustele, metoodika nende mõju elimineerimiseks 58. Liht- ja liitnivelleerimine 59. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid üheküljeliste lattidega nivelleerimisel 60. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid kaheküljeliste lattidega nivelleerimisel 61. Nivelleerimise väliraamatu kontroll 62. Riiklikud kõrgusvõrgud ja nende lähtepunkt. Reeperid. 63. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine 64. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine Kahe naaberpunkti vahelist osa nimetatakse sektsiooniks
1. "otsast" nivelleerimine: asetame ühte antud punkti paigaldatud statiivile niveliiri, teise vertikaalseslt lagi.. Seadnud pikksilma viseerimiskiire horisontaalasendisse, viseerime latike ja niitritiku keskmise niidi järgi võtame lugemi e. Kui lati jaotside algavad nullist, siis on keskmise niidi lugem e võrdne viseerimiskiire kõrgusega punkti kohal. Olles mõõtnud sama latiga okulaari keskpunkti saabe kõrguskasvu. (h=i-e) 57. Maa kumerus ja refraktsiooni mõju nivelleerimistulemustele, metoodika nende mõju elimineerimiseks Maa kumeruse mõju: Avaldab mõju suurte kauguste puhul. Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast lühemtata õlgade puhul sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga. Suurte kauguste puhul tuleb aga mõõdetud kaugus väiksem tegelikust. Parand k s^2=k*(2R+k) Refraktsiooni mõju: kallakul maastikul läbib rõhtne viseerimiskiir eri tihedusega õhukihte ja
annaabi.ee 
