Õlavarre-peatüvi Vasak ühine unearter Vasak rangluualune arter 18. Peamine pea piirkonda verega varustav veresoon on unearter Peamine pea piirkonnas venoosset verd koguv veresoon on ülemine õõnesveen 19. Veenid jagunevad pindmisteks ja suvadeks 20. Ülemisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku õlavarre-peaveeni kaudu Keskpidine küünraveen VENA MEDIANA CUBITI Rangluualune veen VENA SUBCLAVA 21. Alumisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku ühise niudeveeni ühinemisel 22. Värativeen VENA PORTA Tähtsus Anastomooside tõttu tagatakse kollateraalne vereringe, kui vere äravool antud piirkonnas või elundi peamise veeni kaudu on raskendatud Moodustamine Ülemise ja alumise kinnitiveeni ning põrnaveeni ühinemisel Kogumispiirkond Venoosne veri kõhuõõne paaritutest elunditest (magu, peensool, põrn, kõhunääre,sapipõis) 23. Lümfisüsteem
ja pärasool) täitumusest ning kehaasendist. Emaka normaalse asendi säilitamisel kuulub esikoht vaagnapõhja lihastele, selle sidekirmetele ja kõhupressile. Lisaks fikseerivad emakat ja emakakaela mitmed sidemed: emaka hoideside, kusepõie-emaka sidemed, ristluu-emaka sidemed, kardinaalsidemed, emaka ümarsidemed, emaka laiside. Emaka verevarustus toimub emakaarterite kaudu, mis algavad sisemisest niudearterist. Verevarustuses osalevad ka munasarjaarterid. Venoosne äravool toimub sisemise niudeveeni kaudu ning osaliselt ka munasarjaveenide kaudu otse alumisse õõnesveeni. Lümf suundub emakakehast ja osaliselt emakakaelast lümfisõlmedesse, mis paiknevad kõhuaordi ja alumise õõnesveeni ümber. Osa lümfist suundub aga kubemekanali kaudu kubeme piirkonna lümfisõlmedesse. Tupp (vagina) Tupp on torujas, elastsete seintega organ, mis asub väikevaagnas kusepõie ja kusiti ning pärasoole vahel. Tupe pikkus on 8-9cm, kusjuures tupe tagumine sein on eesmisest seinast 1,5-2cm pikem
annaabi.ee 
