kinni. Hiinlased ei jätnud midagi saatuse hooleks. Olümia ajaks töötati välja programm, mis pidi hoidma vihmapilved väheemalt avamispäeval olümpialinnast eemal. Selle esimeseks etappiks oli võimalikult täpne ilmaennustus. Kui ennustus käes, tulistasid ilmainsenerid lennukitelt ja suurtükkidest lähenevatesse pilvedesse hõbejodiidi ja kuivjääd, et vihm enne olulisi objekte alla sajaks. Kolmandal etapil töödeldi allesjäänud pived kemikaaliga nitrogeen ühe külmema vedelikuga-, mis lukustas vihmapiisad pilvedesse. Hiinlased olid sellega üle tumbanud ka emakese looduse. Olümpia võib alata. Mänugde algushetk pole juhuslik. Aasia kultuuris tähendab kaheksa õitsengut ja rikkust. Avatsermoonia algabki 2008. aasta kaheksanda kuu kaheksandal päeval kell kaheksa õhtul. Staadionil rullub pikk etendus Hiina ajaloost ja kultuurist. Tähtsal kohal oli siiditee nii maal kui ka merel, Hiina müür, perkond ja idamaased võitlusviisid
2. MADALAMA KLASSIGA LÕHKEAINED LK. 11 3.2.1 Must püssirohi LK. 11 3.2.2 Nitrotselluloos LK. 12 3.2.3 Kütus+oksüdeeruvad segud LK. 12 3.2.4 Perkloorhapped LK. 13 3.3. KÕRGEMA KLASSIGA LÕHKEAINED LK. 13 3.3.1 R.D.X.(tsükloniit) LK. 13 3.3.2 Ammooniumnitraat LK. 14 3.3.3 Anfod LK. 15 3.3.4 T.N.T.(trinitrotüül) LK. 15 3.3.5 Kaaliumkloraat LK. 15 3.3.6 Dünamiit LK. 15 3.3.7 Nitrotärkliselised lõhkeained LK. 15 3.3.8 Pikriinhape LK. 16 3.3.9 Ammooniumpikraat (D-lõhkeaine) LK. 16 3.3.10 Nitrogeen-trikloriid LK. 16 3.3.11 Lead Azide LK. 17 3.4. TEISED "LÕHKEAINED" LK. 17 3.4.1 Termiit LK. 17 3.4.2 Molotovi kokteil LK. 17 3.4.3 Keemiline süütepudel LK. 18 3.4.4 Pudelgaaspommid LK. 18 4.0. LÕHKEAINETE KASUTAMINE LK. 19 4.1. OHUTUSNÕUDED LK. 19 4.2. SÜÜTESEADMED LK. 19 4.2.1 Süütenöörid LK. 19 4.2.2 Lööksüüde LK. 20 4.2.3 Elektriline süüde LK. 20 4.2.4 Elektromehaaniline süüde LK. 21 4.2.4-1 Elavhõbeda süüde LK. 21 4.2.4-2 Kolmejutmeline süüde LK. 21 4.2
annaabi.ee 
