Erinevalt nitraatidest on on fosfaadid väga püsivad ega redutseeru elusorganismides madalama oksüdatsiooniastmega ühenditeks. Fosfori looduslikud mineraalid aptiit, fosforiit on vees praktiliselt lahustumatud. Jagatakse kas raskesti lahustuvateks (kondijahu, fosforiidijahu, pretsipitaat jt.), mis muutuvad osaliselt lahustuvateks happelises mullas või hästi lahustuvateks (superfosfaadid ja kompleksväetised-ammofoss, nitrofoska, karboammofoska jt.), mis happelises mullas võivad muutuda vähem lahustuvateks alumiinium- ja raudfosfaatide moodustumise tõttu. Esimeste puhul on mulla ja väetiste vastastikune toime kasulik ja seda saavutatakse peenpulbriliste väetiste segamisel mullaga. Teiste puhul tuleb eelistada paiklikku andmist ja granuleeritud väetist ning nende mullaga segamine pole soovitatav. Mõnede rühmituste järgi jagatakse
seega hea väetis boorsuperfosfaat 41. lina väetamine eelistab nõrgalt happelist reaktsiooni, ei anna korralikku saaki värskelt lubjatud pinnasel ja lubjarikastel muldadel. Sõnnikutki talub halvasti, eriti halb värske sõnnik. Küll aga kasutab hästi sõnniku järelmõju. Muidu vajab suht tugevat väetamist kuid ei talu ühekülgselt suuri koguseid, mistõttu on eriti oluline väetise ühtlane külv. Soovitav väiksema kontsentratsiooniga väetised(ammooniumsulfaat, nitrofoska) N väetised tuleb anda kevadise kultiveerimise alla(40...60 kg/ha) PK väetised vastavalt tarbele sügiskünni alla. 9 42. kartuli väetamine on tundlik liikuva Al suhtes ja seetõttu vajaks happelsitel muldadel lupjamist. Org väetiste kasutamisel kasvab ka lupjamata happelisel mullal. Parim kvaliteetne käärinud aluspanurikas sõnnik sügiskülvi alla.kevadel võib anda vaid väga hästi käärinud sõnnikut
KOMPLEKSVÄETISED 15 II VÄETISED Võrreldes lihtväetistega, on kompleksväetiste eeliseks see, et nad sisaldavad mitut taimetoiteelementi, st kõik toiteelemendid on ühes graanulis koos. Ühe korraga antakse kõik vajalikud ained, st. ka töö saab olla palju efektiivsem. Puudub ka üleväetamise oht, taimed ei saa ühekülgselt palju mingeid elemente. Esimeseks kompleksväetiseks oli nitrofoska (roosad graanulid). Selle N-P-K sisaldus on 20-10-10, kus P ja K on oksiididena; sisaldus elementidena oleks aga 20-4-8. Veel võimalikke elementidesisalduse märgistusi: N% P% K% S% B% 14 9 10 S2 + B 0,03 , või 14 9 10 + M (mikroelemendid) N P K 13038 , või 1338 fosfor puudub, tegu on kaaliumnitraadiga. Kompleksväetiste jaotus: 1. Tahked kompleksväetised: a) Liitväetised kokreetse kindla koostisega:
annaabi.ee 
