Nitritid ja nitraadid kahjulikud või kasulikud? Ajalugu Nitraati on kasuttaud juba ammustest aegadest liha soolamiseks. 1800-aastates oli avastatud, et nitraat muutub nitritiks bakterite tegevuse toimel (nitraati vähendavad bakterid) ja et just nitrit ongi tegelik soolamisaine. 20-sajandi esimesel poolel toimus üleminek nitraadist nitritile, kuna nitritiga soolamise protsess toimus kiiremini, tootlikus suurenes, ning nitriti keemia sai selgeks. Praegusel ajal on laialdaselt kasutusel lihatoodete valmistamisel nitritsool. Seda hakati kasutama juba 19- sajandil, sisi kui inimesed on märganud, et ühed soolad konserveerivad paremini kui teised. 1891 aastal oli märgatud, et nitraadist soolamiseaja jooksul bakterite toimel moodustub nitrit. 1899 aastal oli märgatud, et nitrit annab lihale punase värvuse
nitraadid ja nitritid mängivad inimkehas ka positiivset rolli, kaitstes hüpertoonia eest ning toetades vereringet. (Hord et al., 2009). Peaks meeles pidama, et sama aine võib olenedes doosist, mõjutada inimese keha erinevat moodi. Väikesed doosid võivad olla vajalikud või isegi kohustuslikud ning suured doosid tervisele ohtlikud. Nii on näiteks mõne mikroelemendi nagu näiteks vase, tsingi või magneesiumiga. Samuti võib see esineda ka nitraatide ja nitritiga. (Katan 2009) 7. Nitraatidest hoidumine Enne tarbimist on puu- ja köögivilju soovitatav hoolikalt pesta ja koorida. Kapsajuurikasse koguneb enam nitraate kui lehtedesse. See näitab, et kapsajuurikat pole soovitatav süüa, samuti tuleb nitraatide sisalduse vähendamiseks kurgid (eriti varajased lavakurgid) ära koorida. Katsed on tõestanud, et mõned kartulisordid koguvad vähem nitraate kui teised.
botulismi vastu (botulismitekitaja Clostridium botulinum on anaeroobne sporogeenne bakter). Kõrgemas kontsentratsioonis kui vajatakse endospooride idanemise pärssimiseks, reageerib nitrit müoglobiiniga ja teeb liha ilusaks roosaks. Nitraat ja nitrit on ohtlikud, sest liha praadimisel kuumas õlis võivad valkudega reageerides anda kantserogeenseid nitrosoamiine. Nitrosoamiinid võivad moodustuda ka inimese jämesooles, kus valkude laguproduktid reageerivad nitritiga. Aldehüüdid On ühed kõige efektiivsemad mikroobidevastased ühendid. Denatureerivad valke, seostudes valkude mitmete funktsionaalsete rühmadega: amino-, hüdroksüül- ja tioolrühmadega. Formaldehüüd on gaasina väga hea desinfitseerija. Vedelikuna kasutatakse 40% formaldehüüdi lahust e. formaliini. Kasutatakse anatoomiliste jms preparaatide säilitamiseks, kasvuhoonetes ja keldrites hallituse tõrjeks jne.
annaabi.ee 
