esineda bakterioloogilised protsessid, eriti mangaani oksüdeerumisel. Ühine on see, et sete adsorbeerub filtriterale ja eemaldatakse sellelt tagasipesuga. b) käsitleb põhiliselt ammooniumiooni oksüdeerumist ja orgaanilise aine lagunemis- produktide settimist ning metaani ja väävelvesiniku jääkkontsentratsiooni. See on tähtis toorvee puhul, mis nõuab bakterioloogilist ümbertöötlust, filtri materjal peab olema sobiv bakterite elutegevuseks. Näiteks rauasade ei ole hea nitrifitseerivatele bakteritele. Filter, mida vee-ettevõtetes kasutatakse, ei ole tavaliselt normeeritud (iga süsteem omandab oma iseloomu). Toorvee kvaliteedist sõltub filtri tüüp ja materjali valik ehituseks, filtreeriv materjal ning osakeste suurus . See loomulikult ei tähenda, et standardseid filtreid ei peaks valmistama. Filtri puhul on tähtis parameeter tema efektiivne mahutavus, mis tagab vajaliku kestvusega filtreerimisaja ilma, et filtri takistus tõuseks nii suureks, et tekiks filtrist läbivoolu
äärsed maad) lämmastikhappeks, kasutades vabanevat Mida kiiremini toimub taimejäänuste 10. - väga halvad mullad energiat oma elutegevuseks. Tekkiv lagunemine, seda kiiremini toimub ka 1. olemasoleva seisu boniteet lämmastikhape on nitrifitseerivatele humifikatsioon. Seega faktorid, mis 2. perspektiivboniteet kõik bakteritele tugevaks mürgiks, mistõttu saab mõjustasid orgaanilise aine lagunemist, mulla parandamisvõimalused see toimuda normaalselt ainult kaltsiumirikkas mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem Mulla boniteediks on metsakasvukohatüüp. mullas
Lämmastiku vabanemine ammoniaagina (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui ka anaeroobsel lagunemisel. Valguvaeste taimejäänuste (C:N suhe üle 25...30) korral kasutatakse vabanenud lämmastik mikroorganismide poolt ära. Nitrifikatsioon nitrifitseerijad bakterid kui autotroofsed organismid hapendavad ammoniaagi lämmastikhappeks, kasutades vabanevat energiat oma elutegevuseks. Tekkiv lämmastikhape on nitrifitseerivatele bakteritele tugevaks mürgiks, mistõttu saab see toimuda normaalselt ainult kaltsiumirikkas mullas. Nitrifikatsiooniks ebasoodsates tingimustes areneb denitrifikatsioon, mille tulemusena viiakse lämmastik anaeroobsetes tingimustes üle molekulaarseks (N2) või happelistes muldades lämmastikoksiidiks (NO2), mis lenduvad ja põhjustavad suurt lämmastikukadu mullast. · Ligniin laguneb kõige halvemini. Peamiseks lagundajaks on aeroobsetes tingimustes
annaabi.ee 
