Niiskuse toimel satub lämmastikhape vihmana mulda ja moodustab ta seal nitraate. Teiseks looduslikuks õhulämmastiku sidujaks on mõnede väheste organismide võime suuta siduda õhulämmastikku ja viia seda taimedele kättesaadavale kujule.Tuntumaks tööstuslikuks lämmastiku sidumimise protsessiks Haberi protsess, kus lämmastik seotakse kõrgel temperatuuril ja rõhul vesinikuga ammoniaagiks.Taimed saavad lämmastikku omastada nitraatselt kujul väetistes või ka Ammoniaagina. Lämmastikuringe: Taimed kasutavad nitraate valkude ja teiste ühendite sünteesimiseks. Loomad saavad vajaliku lämmastikku süües taimi või teisi loomi. Kui taimed ja loomad surevad, siis nende valkude lagunemisel tekkiv ammoniaak muutub jälle taimedele kättesaadavaks. Osa tekkivast ammoniaagist muudetakse denitrifitseerivate bakterite toimel uuesti molekulaarseks lämmastikuks, mis eraldub atmosfääri
seda taimedele kättesaadavale kujule. Näiteks lepad ja liblikõieliste perekonda kuuluvad taimeliigid elavad sümbioosis lämmastikku siduvate bakteritega. Neid nimetatakse mügarbakteriteks, sest nad elavad taimede juurestikus mügaratena. Tuntumaks tööstuslikuks lämmastiku sidumimise protsessiks Haberi protsess, kus lämmastik seotakse kõrgel temperatuuril ja rõhul vesinikuga ammoniaagiks. Taimed saavad lämmastikku omastada nitraatselt kujul väetistes või ka ammoniaagina. Nitrifitseerivate bakterite toimel muutuvad aja jooksul mulda viidud ammooniumühendid taimedele omastatavateks nitraatideks. Taimed kasutavad nitraate valkude ja teiste ühendite sünteesimiseks. Loomad saavad vajaliku lämmastikku süües taimi või teisi loomi. Kui taimed ja loomad surevad, siis nende valkude lagunemisel tekkiv ammoniaak muutub jälle taimedele kättesaadavaks. Osa tekkivast ammoniaagist muudetakse denitrifitseerivate
seeneliikide) võime suuta siduda õhulämmastikku ja viia seda taimedele kättesaadavale kujule. lepad ja liblikõieliste perekonda kuuluvad taimeliigid elavad sümbioosis lämmastikku siduvate bakteritega. Neid nimetatakse mügarbakteriteks, sest nad elavad taimede juurestikus mügaratena. Tuntumaks tööstuslikuks lämmastiku sidumimise protsessiks Haberi protsess, kus lämmastik seotakse kõrgel temperatuuril ja rõhul vesinikuga ammoniaagiks. Taimed saavad lämmastikku omastada nitraatselt kujul väetistes või ka ammoniaagina. Nitrifitseerivate bakterite toimel muutuvad mulda viidud ammooniumühendid taimedele omastatavateks nitraatideks. Taimed kasutavad nitraate valkude ja teiste ühendite sünteesimiseks. Loomad saavad vajaliku lämmastikku süües taimi või teisi loomi. Kui taimed ja loomad surevad, nende valkude lagunemisel tekkiv ammoniaak muutub jälle taimedele kättesaadavaks. Osa tekkivast ammoniaagist
Fotosünteesib ja toodab hapnikku. Moodustunud org. aine ja ka eritatav osmoprotektor (glütserool) on energiaallikaks halobakteritele. · Owensi soolajärve vesi Californias on punane tänu kõrgele halofiilsete arhede sisaldusele vees. Ka sellest veest saadud sool on bakteritest punane. Füsioloogia ja metabolism. · Köik äärmuslikud halofiilid on aeroobid, aga mõned (Halobacterium salinarium, Haloarcula marismortui) suudavad nitraatselt hingata ja kääritada. Hingamisahel on täielik ja oksüdatiivne fosforüülimine töötab. · Eelistavad C-allikana peptiide, aminohappeid ja org. happeid. · Halobakterite genoomide uurimine on siiski näidanud, et nende eellased võisid olla anaeroobsed organismid. · Nimelt hapnikuga hingamist võimaldavad geenid on suure tõenäosusega sattunud nende genoomi tulnud hiljem horisontaalse geeniülekandega eubakterite genoomidest!
Selle asemel sünteesitakse membraani Mo sisaldav valk nitraadi reduktaas. Esineb nt Pseudomonastel, Enterobacteritel, Escherichiatel, Bacillustel, Thiomargarital. Nitrite teke nitraadist on ohtlik joogivees. Ka toiduained ei tohiks nitraate sisaldada, sest nitraatide redutseerumisel jämesoole bakterite abil tekivad nitritid, mis valkude lagundamisel moodustuvate amiinidega moodustavad kantserogeenseid nitrosoamiine. Nitritid võivad nitraadist moodustuda ka maos ja peensooles, kui seal on nitraatselt hingavaid baktereid. Ohustatud on imikud ja alahappelise maoga täiskasvanud. Nitritid imenduvad verre ja seostuvad hemoglobiiniga ja oksüdeerivad raua hemoglobiinis moodustub methemoglobiin, mis ei suuda hapnikku transportida. Sündroomi nim methemoglobineemiaks. Nitraadi ammonifikatsioon nitraadiga hingajatel võidakse moodustunud nitrit edasi ammoniaahini redutseerida energiat mitte andvate reaktsioonide vahendusel. Bakteril on sellest kasu, sest nitrit on
annaabi.ee 
