d) Kirjeldage, millisel viisil sai Katja aineid A-E õigesti identifitseerida? identifitseeris aineid nende välimuse põhjal ning kasutas ainult ühte abiainet. Kuna mõlemad tahked ained on mustad/tumehallid, siis sai ta soolhappe lahusega neil vahet teha- ühel tekib gaas (rauaga) ja teine lihtsalt reageerib (sadet ega gaasi ei teki ja see aine on CuO). Siis, kui soolhapet panna reageerima ülejäänud 3-e vedela ainega, tekib ühel sade (hõbe(I)nitraadil), teisel tekib gaas (baariumvesinikkarbonaat) ja kolmas (väävelhape) soolhappega ei reageeri. Katja sõber Kalev tegi aga läbi samu abilahuseid kasutades katseid P4O10-ga ning sai järgmised tulemused: Abiaine P4O10 soolhappe lahus + vesi + leeliselahus + keedusoola lahus + e) Kirjutage, millised reaktsioonid toimusid Kalevi katsetes. 1)2P4O10+6HCl=2POCl3+3H2P2O6 2)P4O10+6H2O=4H3PO4 3)P4O10+12NaOH=4Na3PO4+6H20 4)P4O10+3NaCl=PoCl3+3NaPO3
Neil on vaja ainult fosforit (lämmastiku saavad õhust). Näiteks Läänemeres suvel. Vetikate jaoks on NO3 põhiline lämmastiku allikas, kuid lisaks sellele võivad kasutada ka NO 2 ja NH4. Olenemata allikast on NH4 see vorm, mida kasutatakse rakusiseses ainevahetuses. NH 3 > NH4. NO3 ja NO2 redutseeritakse raku sees ensüümide nitraatreduktaasi ja nitritreduktaasi abil ammooniumiks. Ammooniumil põhinev produktsioon on 19% efektiivsem kui nitraadil põhinev. Mõnedel vetikatel on nitraadi võtmine takistatud, kui vees on märkimisväärne kogus NH 4. Nitraadil põhinevat primaarproduktsiooni kasutatakse kui uut produktsiooni (lisandub vanale). Kui orgaaniline aine hakkab lagunema ja orgaanilise aine respiratsiooni korral vabaneb teisi lämmastiku liike. Vabaneb ka aminohappeid, mis on primaarproduktsiooni jaoks lämmastiku allikaks. Mittenitraalsel
annaabi.ee 
