Nagu lähtub sellest määratlusest, iseloomustab valgustustihedus pinnale langvat valgusvoogu. Nägemiselund reageerib aga valgusvoole, mis peegeldub vaadeldavalt esemeilt (pindadelt) silma suunas. Järelikult ei piisa valgustustingimuste hindamisest ainult valgustustiheduse põhjal. Valgustustehniliseks näitajaks, millele reageerib vahetult inimese silm, on pinnaheledus, mille mõõtühikuks on kandela ruutmeetri kohta (cd/m2), mida varem nimetati nitiks. Kuigi sisuliselt oleks õigem iseloomustada valgustustingimusi eeskätt heledusega, tehakse seda praktikas harva selle näitaja raske määratavuse tõttu (arvutamine keerukas, heledusmõõturite vähedus). Loomuliku valgustuse korral muutub valgustustihedus ruumis väga ulatuslikult, sõltuvalt nii aastaajast, ööpäeva ajast kui ka meteoroloogilistest tingimustest. Seepärast iseloomustatakse loomulikku valgustust ruumis nn loomuliku valgustuse koefitsendiga ehk teguriga e:
ristkülikutena. Ühendusskeemide järgi tehakse ühendused. Kõik põhimõtte- ja ühendusskeemi elemendid tähistatakse tähtedega. Üks ja sama element mõlemal skeemil peab kandma sama tähist. 38. Valgustustehnilised mõõtühikud Steradiaaniks (sr) ruuminurk Kandela (cd)valgustugevus Luumen (lm)-valgusvoog mille kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurka 1sr 1lm=1cd*1sr .Luks (lx) valgustuse mõõtühik. 1lx=1lm/m2 Nitiks (nt) heledus 1nt=1cd/1m2 39. Valgustuse arvutuse meetodid. Valgustustehnikas kasutatavate fotomeetriliste mõõtühikute valik on kooskõlastatud inimese silma spektraalse tundlikkusega. Fotomeetrias arvestatakse ainult energiat, mida kannavad nägemisaistingut põhjustavad elektromagnetlained. Inimsilm on kõige tundlikum lainepikkusel 555 nm. Valgustugevuse mõõtühikuks on kandela. Kandela on SI süsteemi põhiühik, mis on määratud absoluutselt musta keha kiirgusega. 1 kandela (cd)
annaabi.ee 
