rndnitlejad, kellest igaks kehastas ht kindlat tpi, improviseerisid: mtlesid teksti vlja etenduse jooksul. Inglise teater puhkes itsele William Shakespeare'i eluajal. Prantslast Molire'i peetakse tnini heks sravaimaks komdiate autoriks. Hispaania nitekirjanduse tipp on Lope de Vega ja Pedro Calderon de la Barca looming. Prantsusmaal kujunesid lplikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse htsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad nitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning hiskonnakriitilise realismiga tusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Pshholoogilise realismi suurmeister
rolli. Eriefektide (nitleja tstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Pidustusele valiti vlja kuus etendust, kolm lbusat nitemngu e. komdiat ning kolm tsise sisuga teost e. tragdiat. Nende kigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja. Kik ettekandmisele psenud td said auhinna. Komdiad kujutasid eelkige igapevast poliitilist elu, tragdiad aga phinesid tuntud mtoloogilistel seedel. Nitekirjanikud pdsid inimestele enamasti tuttavatest tragdiatest vlja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme htsuse reegel: aja-, koha- ja tegevushtsus. Kuulsaimad tragdiakirjanikud olid Aischylos (Oresteia) ja Sophokles (Kuningas Oidipus) Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. 13) OM- miks, kus, tegevused 776 eKr Olmpiamngud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare lneosas Elise maakonnas asunud pha paigas. Iga nelja aasta jrel. Zeusi