kik neliteist sdurit magama. Napoleon oli vga segaduses ja hirmul, kuna vaesekesel polnud rna aimugi mis juhtus toimunud oli. Ma astusin tlda, kus istus Napoleon kivistatud segadusest ja hirmust. Ma tervitasin teda ja rkisin talle, et ma olen isiksus kaugest tulevikust ja ma ei soovi halba. vaid kigest ainult natukene vestelda. Kui ta lpuks aru sai, mis toimus tervitas ta mind vastu ja hakkas minuga juttu puhuma, mitte just kuigi entusiastlikult. Ma nitasin talle vidinaid 21. sajandi ajastust, millest ta pris vaimustusest oli. Ma ksitlesin teda palju, prisin tema strateegiate kohta, kuidas ta oli mittekuskilt nii kaugele judnud ning kuidas ta kogu seda impeeriumit koos hoida suudab. Mdus tund, mdus kaks, kuni kitselt hakkasid kik sdurid mu mber vaikselt rkama. Jtsin Napoleoniga hvasti, paludes vabandust tema ihukaitsjate prast ning siis ma lahkusingi. Mul oli veel 3 tundi jnud enne kui ajamasinat jlle kasutada sai
kaptenisillalt minema,kskides nidata,kus tpselt oletatav inisident-nii nad just tlesidki-aset on leidnud.Ma ponisesin vastuseks,et nad on kik titsa lollakad,kui arvavad,et ma selliste vljameldistega oma aega raiskaksin,ja siis me lksimegi kolmekesi juba infolauast mda,seal passiv krbusk ajas end lemuste mdudes revalt jalule,purjupurjus reisjad,koridoris lllav kamp,lkati teelt eest,kuni me lpuks seismise vljas,ngu torkivas klmas tuules ja ma nitasin,korraga ebakindlust tundes,seda ust,kust ma olin vljunud,ning parrast ,mille rel hppeks valmistuv mees risti ette oli lnud. Lk 358 Nad vihsastasid,mlemad,kuid seekord olin mina see,kes kannal ringi keeras ja minema marsiss.Neil oli mu telefoninumber ning kik muud andmed,pealegi polnud laevast enne sadamasse judmist vimalik ju kusagile kaduda,ning seeprast lasid nad mul teiste juurde tagasi minna ja ma avastasin,et pidumll polnud
annaabi.ee 
