(erosioon); Liigniiskus, liihme väetamine, sooldumine, keskkonna mürgid, üle karjatamine Iseloomusta põllumajandust ja selle mõju keskkonnale eri loodusoludes ning arengutasemega riikides: ? Riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengu eeldused ning areng: ? Tähtsamad kultuuritaimed(Peamine kasvupiirkond ning eksportijad) NISU-kasvab peamiselt euroopas, natuke igas maailmajaos, moodustab 30% maailma teraviljasaagist. Suurimas nisutootjad: Hiina, India. Eksportijad:USA. MAIS kasvab põhja-ameerika, hiinas (natuke igas maailmajaos) Suurimad tootjad:USA, Hiina. Eksportijad: Hiina, India RIIS- Kasvab aasias(India, indoneesia (Kagu aasia) vajab niisket kliimat. Suurim tootja Hiina KOHV- Kasvatuspiirkonnad: (Vajab kuuma kliimat Peamiselt Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika kaguosas, aga ka Kesk-Aafrikas ja Indoneeisas. Peamine eksportija: Brasiilia, Columbia, Indoneesia
Kus on piisavalt niiskust aastaringselt? Ekvatoriaalses kliimas Põllukultuuride geograafiline levik *Taimekasvatussaadustel on tähtsam koht kui loomakasvatussaadustel *Mitmed taimekasvatussaadused on väga paljude arengumaade peamised ekspordiarktiklid. *Põllukultuure võib klassifitseerida mitmeti: 1) kust kultuur pärit on 2) (Kus kasvatatakse?) Suurimad teravilja kasvatajad on Hiina, India ja USA Nisu: • vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda • suurimad nisutootjad– Hiina,India, Venemaa, USA,Prantsusmaa,Kanada, • RIIS • 90 % kasvatatakse ja süüakse Aasias • Levib alates lähistroopilisest kuni ekvatoriaalse kliimavöötmeni • Valgusnõudlik, vajab kasvuajal veega üleujutamist, ühtlaselt sooja ilma, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist • riisi suuremad kasvatajad:Hiina,India, Indoneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Brasiilia, Jaapan • MAIS
Kuid valemist (1) on teada, et üksnes kulutused tootmistegurite ostmiseks moodustavad SKP väärtuse. Järelikult selleks, et leida SKP (ühtlasi ka lisandväärtus), tuleb firma müügituludest lahutada maksed teistele firmadele, mida valemis (3) tehaksegi. Et paremini mõista lisandväärtuse arvutamist, on tabelis 1 näitena toodud, kuidas võidakse arvestada saia tootmist SKP-s. Tabelis 1 näidatakse, et nisutootjad loovad lisandväärtust 24 kr, jahutootjad 9 kr, tainatootjad 27 kr, saiatootjad 30 kr ning saiamüüjad 10 kr. Kuigi müügitulu saavad erinevad saiatootmise ja müügiga tegelevad firmad kokku 307 kr, siis lisandväärtust luuakse 100 kr. Tabel 1. SKP arvutamine tootmismeetodil (saiatootmises loodud lisandväärtus) Tootmisaste Müügitulu vahetoodangu Lisandväärtus