Indiaanlaste lootusetu võitlus valgetega: 18691891 toimus sadu relvastatud veriseid kokkupõrkeid, 65 suuremat lahingut USA armeega. 19. saj lõpuks olid USA läänepoolsed alad kolonistide poolt vallutatud, asustatud. Indiaanlased, kes soovisid säilitada oma elulaadi, paigutati spetsiaalsetele aladele reservaatidesse. Põllumajanduse edusammud Peamine majandusharu oli põllumajandus, kus rakendati uuendusi: traktorid, terasadrad, külvi ja lõikusmasinad jm . Maailma suurim nisutootja 19. saj lõpul, tähtis ekspordiartikkel, maailmaturul müüdi seda Euroopa tootjast osavama hinnaga (omahind madalam). Suutis rahuldada ka kasvavate suurlinnade vajadusi. Põllumajanduse arengut soodustas uute maade kasutuselevõtt läänes, mis sobisid hästi karjakasvatuseks. Rajati ratsakarjuste e. kauboide eluasemeid e. rantsosid. MONOPOLIDE TEKE Konkurentsi pärast koondusid väikeettevõtted üheks suureks
Lincoln. Kodusõja tulemusena kaotati orjus kogu USA territooriumil, kuid selle tagajärjel muutus orjade elu korraldamine keeruliseks, kuna enamus neist olid kirjaoskamatud ning ilma elu-ja töökohata ning neile tuli anda perekonnanimed ja kujundada arusaamu tsiviilelust. 19. sajandi teine pool oli USA-s tööstusliku tõusu aeg ning selle tulemusena muutus USA 1890. aastatel maailma juhtivaks tööstusriigiks, olles muuseas ka maailma suurim nisutootja. Hoolimata tööstuse kiirest arengust olid tööliste palgad väikesed , tööpäevad pikad ja töötingimused viletsad. Ühendriikide välispoliitika peamiseks eesmärgiks sai võimu kehtestamine läänepoolkeral. 33. Venemaa 19. sajandil 1855. aastal sai Venemaa keisriks Aleksander II, kes mõistis, et muudatused kogu ühiskonnas on paratamatud. 1861. aasta märtsis kaotati Venemaal pärisorjus, vähenesid seisuslikud vahed,