kombel Kirde-Aafrikat läbinud praeguseni maailma pikim jõgi Niilus? Niiluse jõgi oli elutähtis kogu Egiptusele ellujäämiseks, sest see pakkus peaaegu lõpmatult suurel hulgal joogivett ja viljakat mulda põlluharimiseks. Inimesed õppisid Niiluse üleujutusi ära kasutama ja kanaleid rajama, tänu millele neil oli väga arenenud põlluharimine. Niiluse viljakal mullal oli võimalik kasvatada nisut, otra, ube, läätseid, herneid, porrulauke ja sibulaid, samuti puuvilju nagu datleid, viigimarju, greipe ja meloneid. Kuna põlluharimiseta ei saa tsivilisatsiooni eksisteerida, siis järelikult Niiluseta oleks Egiptus olnud tühipaljas kõrb peaaegu ühegi inimeluta. Kuigi mõned väiksemad tsivilisatsioonid oleksid saanud tekkida Vahemere, Punase mere, Suezi lahe ja Moerise järve (tänapäeval tuntud kui Birket Qarun) rannikutel, poleksid need tsivilisatsioonid siiski olnud
päikesejumala kultuse keskus (hieraks jahi-kull, pistrik). Samal ajal kujunes põhjas riik, mille pealinnaks oli Buto, kus samuti austati päikesejumal Horost. Seepärast nimetati hilisemas traditsioonis neljanda aastatuhande teist poolt hõlmavat ajajärku "Horose austajate (või Horose saatjate/teenrite)" perioodiks. Hierakonpolise kuningas muutus väga võimsaks. Ta jumalustati ja talle anti "Ülem-Egiptuse kuninga" ("nisut") tiitel. Kõrge pudelikujuline valge kroon, mida Hierakonpolise kuningas kandis Ülem-Egiptuse kuningavõimu atribuudina. Ülem- Egiptuse kuningas sai nüüd paarikümne nomose valitsejaks (kokku oli 22 Ü-E nomost). Ta juhtis suurt riigiaparaati ja pidi muretsema orjade juurdehankimise eest juba võrdlemisi suurte sõjakäikude teel. Irrigatsiooniline majandus kogu Ülem-Egiptuse ulatuses oli tunduvalt keerukam kui üksiku nomose majandus. Sellise keeruka majanduse