Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"nisuks" - 3 õppematerjali

Nisu-Triticum
20
pptx

Nisu (Triticum)

Nisu (Triticum) Taksonoomia • Hõimkond: õistaimed • Klass: üheidulehelised • Sugukond: kõrrelised Tutvustus • Pärineb Ees-Aasiast 7000-6000 eKr • Eestis on kasvatatud ligikaudu 4000 aastat • Enim kasvatatavam taim maailmas • Jaguneb paljas- ja sõkalteraliseks nisuks • Enamasti kasvatatakse pehmet nisu • Isetolmleja • Talinisu, suvinisu Saagikus • Kasvatatakse intensiiv- ja mahepõllumajanduslikult • Intensiivkasvatus annab rohkem saaki • Sõltub iga põllumehe kasvatusviisist • Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t

Põllumajandus → Teraviljakasvatus
2 allalaadimist
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - MAIS
36
ppt

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - MAIS

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE MAIS (Zea mays) 1 Päritolu · Mais on üks vanemaid kultuurtaimi. · Pärineb Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima ca 7000 aastat tagasi. · Mais oli väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonides. · Teda on nimetatud ka indiaanlaste nisuks. 2 Levik · Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentinani. · 15. sajandil introdutseeriti mais Ameerikast Hispaania kaudu Euroopasse. · Esialgu kasvatati maisi soojemates Vahemere maades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. · Euroopast levis ta edasi kõikidesse sooja kliimaga maadesse. 3 Suurimad maisitootjad maailmas 2009. a

Toit → Toiduained
9 allalaadimist
Toiduained
62
doc

Toiduained

jm. teguritest. Keskmiselt sisaldavad nad 70% süsivesikuid, peamiselt tärklisena, 10...12% valku, 2...6% rasva (rasvarikkamad on hirss, kaer ja mais), 1,5...2,5% mineraalaineid. Normaalselt kuivatatud teravili sisaldab 14% vett. 38 8.2. Teravilja liigid Nisu liigitatakse külviaja järgi tali- ja suvinisuks ning botaaniliste tunnuste alusel kõvaks (durum) ja pehmeks nisuks. Pehme nisu on punaka värvusega, ovaalse kujuga ja jahuse tuumaga. Kõva nisu on piklikum, merevaigu-kollase värvusega, klaasja tuumaga ja valgurikkam. Kasvatatakse veel teisi nisu liike, nagu kääbusnisu, ümarteranisu, pärsia nisu, sõkalteriseline nisu ­ polbnisu, mahha, spelta nisu jt. Maisi terad on hambakujulised, kollaka või kreemika värvusega. Tera on rasvarikas, kuid sisaldab vähem valku. Jaguneb hammasmaisiks (enam kasvatatav liik), magus-

Toit → Toitumisõpetus
144 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun