Vastandiks on vabakaubandus, mis püüab hoida valitsusepoolset väliskaubanduse regulatsiooni võimalikult minimaalsena. Protektsionism on tihedalt seotud opositsiooniga globaliseerumisele. Protektsionismi ajalugu käsitletakse 3me etapina esimene 19. saj lõpus, teine 1930ndatel aastatel, kolmas sekkumine põllumajandusturgu ja riiklikud garantiid peale 1945. Esimene laine: kaitsemeetmete rakendamine jättis Prantsusmaa ja Saksamaa nisuhinnad USA ja Inglismaa hindadest tollimaksu ja ligemale kolmandiku võrra kõrgemaks. Kaitsemeetmeid rakendavate maade talunikud pääsesid suuremast majandusdepressioonist ja kandsid väiksemaid kahjusid. Üldine hinnatrend oli langev ning kaitsemeetmed pidurdasid hindade langust ja ei toonud kaasa hinnatõusu ja tarbijakoormuse suurenemist. Teine laine: tollid, tollivälised kaubandustõkked, sekkumine põllumajandusturgu. Riikliku sekkumise kõige silmapaistvam tulemus oli maailmaturu
Mais tuli Wall Streeti langus. Juunis 1929 olukord oli aga pööstetud, sest mitmetes riikides tuli põud. Juulis tõusis nisu hind 97 sendilt 1.49 dollarini vaka kohta. Aktsiad hakkasid jälle tõusma. (Wall...) Augustis hakkas nisu hind jälle langema, kui Itaalias ja Prantsusmaal oli hea saak ja Austraalias lõppes põuaaeg. Aktsiahinnad hakkasid kiiresti langema. Kongress aga hääletas selle poolt, et anda nisutootjatele 100 miljoni dollarilise leevenduspaketi, et nisuhinnad stabiliseeruksid. Oktoobriks aga hinnad langesid 1.31 dollarini vaka kohta. (Wall...) Teised majanduslikud baromeetrid aeglustusid või isegi kukkusid 1929. aasta keskpaigaks, sealhulgas autode müük, majade müük ja terase tootmine. Langev kauba- ja tööstustoodang mõlkis Ameerika enesekindlust ning aktsiaturg saavutas 3. septembril oma tipu ja hakkas alates sellest langema. Septembri lõpuks langes turg 10% tipust. Müük intensiivistus oktoobris ning kumineerus 24., 28
annaabi.ee 
