mõtteselgus on talle lähedased. Inimesi neil piltidel reeglina pole, üksnes lage ja metafüüsiline linnaruum, nagu Chiricol, üksnes arhitektuuri kahekõne vaatajaga. Majade fassaadid mõjuvad otsekui dekoratsioonid, mida saaks teisaldada, nagu kulissid, mille taga võib avaneda midagi sootuks teistsugust. Tühjad aknaavad, vahel tumedast taevast niitidega alla riputatud, loovad müstilise atmosfääri. Jaani kiriku terrakotafriiside hämarusse jäävatest nissidest kumavad sajanditetagused skulptuurportreed, lapsepõlvekodu korpas värviga poikvel uksel viirastub varjuna ema kuju. Kuigi Punga eelistab maalida elutut ainet, on huvitavaks lõiguks tema loomes autoportreed. Need enesepeegeldused on kontseptuaalsed rollimängud eriajastutega, uurimused mehe imagost ja hingeseisunditest neis: maskuliinsuse kehastus toreadoori kostüümis, abitu vangistatus raudrüüsse või vabastav eneseiroonia Päikesekuninga Louis XIV aegses lokilises parukas
Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja lisaks veel üks väike haritorn nelitise kõrval. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravkaarelist portaali. Need moodustasid perspektiivportaali, keskmise kohal asus suur ümmargune roosaken. See omab koos vitraaziga sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Veel kõrgemal roosaknast ulatus põiki üle kogu fassaadi rida skulptuure teravkaarelistest nissidest, see on nn. kuningategalerii. Sageli jäid tornikiivrid lõpuni ehitamata. Siseruum oli kindlasti väga avar, vaba ja õhuline. Põhiplaan pikihoone ja transept moodustavad ladina risti. Transept eendub vähem, liitub terviklikumalt pikihoonega. Enamasti 3-5 löövilised, basikaalsed. Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Külglöövid jätkuvad teisel pool transepti kooriosas, moodustades kooriümbriskäigu. Krüpte ei ehitatud enam, seega on
annaabi.ee 
