kord päevas. Seejärel hakatakse lüpsma ebaregulaarselt vastavalt piima kogusele udaras. Selline ebaregulaarne lüpsmine mõjub lehmale stressorina ja vähendab piima teket udaras. Lehma võib kinni jätta, kui päevane piimatoodang on 3-5 kg. Seejärel tuleb lehma jälgida, et ei tekiks udarapõletikku ehk mastiiti. Kinnijätmisperiood kestab kuni 10 päeva. Tänapäeval nii lehmi kinni ei jäeta.Lüpsku või 30 kg-pannakse rohud nisadesse ja kõik.Muutub ratsioon,vähendatakse jõusööda kogust,või ei anta üldse. Keegi vee kogust ei vähenda.Kinnisperioodita on tavaliselt lehma järgmise laktatsioonitoodang väike. Liiga pikk kinnisperiood ei ole samuti õigustatud. Optimaalne kinnisperioodi pikkus on 40-60 päeva. Piima koostis ja ööpäevane toodang laktatsiooniperioodi kestel ei ole ühesugune. Laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafikut nimetatakse laktatsioonikõveraks
kord päevas. Seejärel hakatakse lüpsma ebaregulaarselt vastavalt piima kogusele udaras. Selline ebaregulaarne lüpsmine mõjub lehmale stressorina ja vähendab piima teket udaras. Lehma võib kinni jätta, kui päevane piimatoodang on 3-5 kg. Seejärel tuleb lehma jälgida, et ei tekiks udarapõletikku ehk mastiiti. Kinnijätmisperiood kestab kuni 10 päeva. Tänapäeval nii lehmi kinni ei jäeta.Lüpsku või 30 kg-pannakse rohud nisadesse ja kõik.Muutub ratsioon,vähendatakse jõusööda kogust,või ei anta üldse. Keegi vee kogust ei vähenda.Kinnisperioodita on tavaliselt lehma järgmise laktatsioonitoodang väike. Liiga pikk kinnisperiood ei ole samuti õigustatud. Optimaalne kinnisperioodi pikkus on 40-60 päeva. Piima koostis ja ööpäevane toodang laktatsiooniperioodi kestel ei ole ühesugune. Laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafikut nimetatakse laktatsioonikõveraks
Üldiselt pole aga soovitav lüpsta korraga ühest esimesest ja teisest tagumisest nisast, sest sageli ei ole esimese ja tagumise udarapoole näärmete piimatekitamisvõime ühtlane ja tagumisest nisadest tuleb vähem piima kui esimestest. Seetõttu peaks üks käsi seisma sel ajal, kui teine käsi jätkab veel lüpsi. ,,Ristilüpsmist" on küll oma ajal soovitatud: see soodustavat eriti piima valgumist nisadesse. Venituslüps Venituslüpsi puhul võetakse nisa kas pöidla ja nimetissõrme ja pikasõrme vahele, milliseid kokku pigistades eraldatakse nisas olev piim udarast ja neid sõrmi kokku pigistatult nisa mööda allapoole tõmmates ja seega ühtlasi nisa ventitades pigistatakse nisast piim välja. Venituslüps algajatel ei tundu nii raske, kui pigistuslüps. Sellepärast on see lüpsiviis ka nii levinud.
annaabi.ee 
