varjamiseks. Louis XVI ajal mööbel oli rohkem daamilik, heledam, kergem, madalam, peenem. Et sahtli uksed ja piirid märkamatuks jääks, kasutasid Ebenistid rokokooväänlasid. Nikerdamist kasutati vähe, täiustati just mosaiigi tehnikat, moes oli lakkmööbel, mida tegid kuulsaks vennad Martinid. 18. saj. Hakkati uut mööblit signeerima, näiteks daamide kirjutuslauad, tualettlauad peegliga, mida kasutati pigem nipsasjade demonstreerimiseks, kõrge silindrikujuline sekretärikapp, lugemis/käsitöö kapid. Laudadel olid siledad jalad, lainetavad külgedel, kumer raam. Ka kummutid olid endiselt populaarsed, jalad olid saledad, ning sulasid korpusega kokku. Bernerist arenes edasi chaisse lounge, pehme mööbel muutus järjest mugavamaks. Kanapee diivanitel jäeti puuraam näha, seda ei polsterdatud enam nii, nagu varem. Materjalidest kasutati damast, siid, gobelään jne.
MERIKÕRV Ürgteoliste seltsi kuuluvad merikõrvad on oma nime eest võlgu kujult kõrva meenutavale kojale. Oma erakordselt suure ja laia tallaga jala abil imeb merikõrv end kivide külge nii kõvasti, et peab vastu ka kõige jõulisemate lainete löökidele. Aluspinnalt saab seda tigu eemaldada ainult peitli abil, mis surutakse looma jala talla ja kalju pinna vahele. Merikõrva püütakse tema maitsva liha ning ka koja pärast, mis on väärtuslik tooraine mitmesuguste pärlmutrist nipsasjade valmistemiseks. Mõnikord leitakse merikõrvade kodadest ka hinnalisi pärleid. OHTLIKUD TEOD Soojasid meresid asustavad koonuskodalased on eriti huvitavad oma hästiarenenud mürginäärme poolest, mis varustab mürgiga omapärast "harpuuni", mida see tigu kasutab toiduks olevate kalade püüdmisel. Koonuskodalase mürk on ohtlik ka inimesele, tekitades kergematel juhtudel ägedat nahapõletikku. Väga tihti võib koonuskodalase mürk kutsuda esile ka halvatuse ning inimese kiire surma.
annaabi.ee 
