kolmandiku võrra kergem. Korrosioonikindluse poolest jääb magneesium alumiiniumile alla. Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav, kuid ta pole nii plastne ja ka nii hästi külmsurvetöödeldav kui alumiinium. Hind on alumiiniumiga võrreldes kõrgem. 2000.a kasutati Euroopas sõiduauto kohta ca 3 kg Mg, tulevikus prognoositakse kasvu 100 kg- ni. [8] 2.6. Mitte mustmetallide kasutusalad [5;7] Õhupuhastajad Elektroonika Mutrid Niplid Plokikaas Kolvid Sisselaskekollektor Radiaator Erinevad korpused 9 Veermiku osad Keredetailid Karter Veljed 10 3. POLÜMEERMATERJALID EHK PLASTID 3.1. Plastide head omadused [9] väike tihedus (kerged, 840…2200 kg/m3) ei vaja viimistlust odavad
Poolitatavad laagrid koosnevad kerest kaanest kinnitus poltidest ja kahest liuast. Neid kasutatakse kohtades, kus tervik laagrit ei saa kasutada ja eriti suure pöörlemissagedusega seadmetes. Liugelaagrid on suure töökindlusega, töötavad müratult. Vajavad väga hoolikat ülitamist ja kulutavad määrdeaineid. Liugelaagreid määritakse mineraalõlidega või konsistentsete määretega. Autodel ja traktoritel kasutatakse tsirkuleerivat õlitussüsteemi ja paisk õlitust, määrimiseks on niplid. Veerelaagrid Koosnevad kõige lihtsamal kujul välis ja sisevõrust ning nende vahel asuvatest veerekehadest. Separaator hoiab veerekehad üksteisest kindlal kaugusel. Töötamisel veerevad veerekehad võrude jooksuteedel. Veerelaagreid kasutatakse laialdaselt. Liugelaagritega võrreldes on veerelaagrite eelisteks väike hõõrdemoment, vähene kuumenemine, väike määrdeainete kulu. Puuduseks on tundlikus löökkoormustele samuti kõrge hind. Veerekehade kuju järgi
Lõikepõletitel nagu keevituspõletitelgi on injektorseade mis tagab normaalse töötamise põlevgaasi mis tahes rõhul. Injektorlõikepõleti erineb injektorkeevituspõletist selle poolest, et tal on lisakanal lõikehapniku jaoks ning spetsiaalne 1õikepea mis kujutab endast kaht vahetatavat suudmikku - sisemist ja välimist. Atsetüleenil ja hapnikul töötav injektorlõikepõleti koosneb kahest põhiosast - käepidemest ja otsakust. Käepideme küljes on niplid ja hapniku- ja atsetüleenivoolikute kinnitamiseks ning kere koos hapnikuventiiliga atsetüleeniventiiliga ja injektoriga . Otsak koosneb segukambrist, torust, lõikehapnikutorust koos ventiiliga ning lõikepeast, milles on kaks suudmikku - sisemine ja välimine. Otsak kinnitatakse kere külge survemutriga. Hapnik voolab balloonist lõikepõletisse läbi nipli ning jaotub keres kahte kanalisse. Osa gaasi suundub pärast ventiili läbimist injektorisse. Iniektorist suure kiirusega väljuv