Nipernaadi töö (0)

1. Kes Nipernaadi ütles end olevat ja kes ta tegelikult oli?  Nipernaadi valetas end olevat kõikvõimalikke elukutseid - madrus, talupidaja, kingsepp, mõisnik, 
maadeavastaja, pärlite otsija – ja võlus naisi igal pool, kuhu jõudis. Tegelikult oli ta kirjanik, kes 
seikles ja rändas suviti ringi, et koguda oma kirjateoste jaoks materjali ja inspiratsiooni. Tal oli 
Tallinnas naine, kes oli harjunud Nipernaadi suviste käikudega ning otsis ta lume saabudes üles.  2. Kas Nipernaadi oli romantiline unistaja või südametu valetaja? Põhjenda! Ma arvan, et Nipernaadi oli romantiline unistaja. Tsiteerides ta naist: „Ah jumal, niisugune ta on, 
fantaseerib ja unistab ning ükski ei vasta tõele. ... Asetub ikka väljapääsmatuisse situatsioonidesse 
ning on siis ise õnnetu ja kurb.“ Ta küll valetas ja rääkis ilusaid jutte, kuid ta ei olnud rahaahne ega 
teinud inimestele halba – peale murtud südamete muidugi. Nipernaadi ei olnud küll hooliv ega 
arvestanud teistega, kuid ta ei tundunud ka pahatahtlik. 3. Keda naistest ja kuidas Nipernaadi valetamisest hoolimata aitas? Minu arust aitas Nipernaadi Katit. Kati oli vaesest perest ning talle meeldis Nipernaadi tema valetatud
rikkuse pärast. Talus, kuhu nad aga jõudsid hakkas Katile meeldima Jaak, tema lehmad ja kogu elu. 
Isegi kui Kati truult lubas Nipernaadiga kaasa tulla, ütles Nipernaadi talle, et ta peaks jääma Jaagu 
juurde. Seega, kuigi see ei olnud Nipernaadi plaan, aitas ta Kati vaesest perest tallu, kus oli palju 
lehma ja mis ta väga õnnelikuks tegi. 4. Kes naistest ja kuidas oli Nipernaadiga sarnane? Kõikidest naistest oli ehk Nipernaadile kõige sarnasem Maret. Ka Maret unistas palju, talle meeldis 
elada oma unistustes ja kujutada ette, kuidas leiab rannast pärlid, saab rikkaks ja ehitab rannale lossi. 
Ta sai ka tihti aru, et Nipernaadi valetab, kuigi ta tahtis neid valesid uskuda. Sarnaselt Nipernaadile oli
ta väga otsekohese ütlemisega.  5. Missugune naine on Nipernaadi abikaasa Inriid, et säärast meest juba aastakümneid talub? Nipernaadi abikaasa Inriid tundus väga huvitav naine ning kahjuks oli ta vaid mõnel leheküljel. Ta 
tundus väga mõistev – juba sellest, kuidas ta Mareti pärast muret tundis, kui ta nutma puhkes – ja 
hooliv. Olgugi, et ta oli pealinnast ja ei tundnud ennats maal mugavalt, ei suhtunud ta nendesse 
inimestesse ja maaellu halvustavalt. Samuti ei suhtunud ta Nipernaadisse halvustavalt ega isegi 
pahaselt, pigem tundus mõistvat oma mehe tundeid ja isegi uhke tema loomingu üle. Vanemuise lavastusest on pärit järgmised laulusõnad. Kas sinu arvates iseloomustavad need 
Nipernaadit õigesti? Kas selliseid inimesi on palju või on nad pigem erandid? Minu arvates iseloomustavad need Nipernaadit õigesti. Ma arvan, et neid inimesi pole palju. Kui Nipernaadi läks reisima, siis ta ei võtnud midagi kaasa ja 
selline rändamine pole kerge.