15.Kuidas saab muuta elektrimasina ankru pöörlemise suunda? 16.Kus võib kasutada pöörleva ankru mehaanilist jõudu? 22.Koguvoolu seadus. 1. Mis määrab juhtme (te) ümber tekkiva magnetvälja tugevuse H? 2. Mida nimetatakse koguvooluks? 3. Kirjutada matemaatilise summa märk ja nimetus. 4. Mida ütleb koguvoolu seadus? 23.Sirgjuhtme ja pooli magnetväli. 1. Kuidas muutub elektrivoolust põhjustatud magnetväli kui voolu juhtmes viiekordistada? 2. Mida ninetatakse solenoidiks? 3. Millest oleneb solenoidi ümber tekkiva magnetvälja suurus? 4. Mida nimetatakse amperkeeruks? 5. Mida nimetatakse pooliks? 6. Kus kasutatakse pooli omadusi? 7. Mis on rõngaspooli e. toroidi omapäraks? 8. Kas magnetväli tekib ka väljaspool rõngaspooli e. toroidi? 9. Kas vooluga juhtmekeerd omab magnetilisi pooluseid? 10.Kas vooluga juhtmekeerd tõmbab enda sisse ferromagnetilisi kehi? 11.Kas solenoid tõmbab terassüdamiku enda sisse? Põhjenda. 12
y = f (x)x + x (2.7) V~orduse (2.7) paremal pool on esimene liidetav fikseeritud x v¨a¨artuse korral lineaarne x suhtes, teine liidetav aga k~orgemat j¨arku l~opmatult kahanev suurus, kui x, sest x lim =0 x0 x Definitsioon 1. Funktsiooni muudu avaldise (2.7) lineaarset osa f (x)x ninetatakse funktsiooni diferentsiaaliks ja t¨ahistatakse dy. Seega definitsiooni kohaselt dy = f (x)x. Kui funktsioon ja argument langevad u ¨hte, st y = x, siis y = 1 ja dy = dx = 1 · x. J¨arelikult s~oltumatu muutuja x korral dx = x, st s~otlumatu muutuja jaoks langevad diferentsiaali ja muudu m~oisted kokku. J¨arelikult saame funktsiooni diferentsiaali avaldiseks dy = f (x)dx (2.8)
annaabi.ee 
