Eestlaste seas hakkas kohv laiemalt levima 19. sajandi lõpupoolel, ulatuslikumalt juurdus see 1930. aastail. Kui vaadata Taluperenaises soovitatud söögisedelit, siis 1920. aastate lõpul soovitati kohvi reeglina pühapäevaks hommikusöögi juurde, harvem ka nädala sees paaril hommikul; 1930. aastate lõpul oli kohv menüüs sagedamini. Kohvijoomine suurenes järkjärgult: algul joodi kohvi suuremate pühade ajal ja pidudel (n. pulmade ja varrude puhul, pühapäeviti enne kirikusse ninekut, talgutel). Aja jooksul muutus tavaliseks pühapäevane kohvijoomine, seejärel hakati kohvi jooma ka argipäeva hommikuti, kuni normaalseks sai vähemalt paar tassi päevas. Millal erinevat etapid aset leidsid, sõltus kohast ja sotsiaalsest keskkonnast. Geograafilises mõttes juurdus kohvi joomine kõige varem põhjarannikul, kus see on otsene soome mõju. Sajandi algul võis Kuusalu peredes kohvipott terve päeva pliidiäärel olla, et igaüks, kel soovi oli, seda rüübata saaks
Eestlaste seas hakkas kohv laiemalt levima 19. sajandi lõpupoolel, ulatuslikumalt juurdus see 1930. aastail. Kui vaadata Taluperenaises soovitatud söögisedelit, siis 1920. aastate lõpul soovitati kohvi reeglina pühapäevaks hommikusöögi juurde, harvem ka nädala sees paaril hommikul; 1930. aastate lõpul oli kohv menüüs sagedamini. Kohvijoomine suurenes järkjärgult: algul joodi kohvi suuremate pühade ajal ja pidudel (n. pulmade ja varrude puhul, pühapäeviti enne kirikusse ninekut, talgutel). Aja jooksul muutus tavaliseks pühapäevane kohvijoomine, seejärel hakati kohvi jooma ka argipäeva hommikuti, kuni normaalseks sai vähemalt paar tassi päevas. Millal erinevat etapid aset leidsid, sõltus kohast ja sotsiaalsest keskkonnast. Geograafilises mõttes juurdus kohvi joomine kõige varem põhjarannikul, kus see on otsene soome mõju. Sajandi algul võis Kuusalu peredes kohvipott terve päeva pliidiäärel olla, et igaüks, kel soovi oli, seda rüübata saaks
annaabi.ee 
