Hingamisteed on sisse- ja väljahingatava õhu juhtijaiks.Kopsude alveoolid on paigaks, kus toimub gaasude vahetus alveolaarõhu ja vere vahel.mainitud ülesannetega on kohanenud ka hingamisorganite ehitus.On märkimisväärne, et hingamisorganid ei moodusta talituslikku tervikut.Hingamisteed algavad ninaõõnega.Ninaõõnt ülevalt ja külgedelt piiravat näoosa nimetatakse ninaks.Ninal eritatakse juurt,selga ja tippu. Ninaõõs Ninaõõs jaguneb nina vaheseina ehk ninasepti abil kaheks sümmeetriliseks pooleks.Neeluga on ninaõõs ühenduses tagasõõrmete ehk koaanide kaudu. Suuõõnest eraldab teda kõva suulagi. Kumbki pool ninaõõnest jaguneb ninakarbikute varal dostaalseks, keskseks, ventraalseks ja ühiseks ninakäiguks.Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik järgneb ninasõõrmetele. Ta on kaetud kutaanse limaskestaga ja hobusel osaliselt ka peent karvastikku kandva välisnahaga.
Mäletsejaliste keeleselja tagumises osas asetseb kõrgend keelemõhn, mida eespoolt piirab sügav ristvagu. Keeleseljal ja keele külgedel leidub arvukalt mitmesuguse kujuga näsesid ehk papille. Keele papillid jagunevad oma ülesannetelt mehaanilisteks ja maitsmispapillideks. 22) Ninaõõs Hingamisteed algavad ninaõõnega. Ninaõõnt ülevalt ja külgedelt piiravat näoosa nimetatakse ninaks. Ninaõõs jaguneb nina vaheseina ehk ninasepti abil kaheks sümmeetriliseks pooleks.Neeluga on ninaõõs ühenduses tagasõõrmete ehk koaanide kaudu. Suuõõnest eraldab teda kõva suulagi. Kumbki pool ninaõõnest jaguneb ninakarbikute varal dostaalseks, keskseks, ventraalseks ja ühiseks ninakäiguks.Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik järgneb ninasõõrmetele. Ta on kaetud kutaanse limaskestaga ja hobusel osaliselt ka peent karvastikku kandva välisnahaga
Hingamisteed on sisse- ja väljahingatava õhu juhtijaiks.Kopsude alveoolid on paigaks, kus toimub gaasude vahetus alveolaarõhu ja vere vahel.mainitud ülesannetega on kohanenud ka hingamisorganite ehitus.On märkimisväärne, et hingamisorganid ei moodusta talituslikku tervikut.Hingamisteed algavad ninaõõnega.Ninaõõnt ülevalt ja külgedelt piiravat näoosa nimetatakse ninaks.Ninal eritatakse juurt,selga ja tippu. Ninaõõs Ninaõõs jaguneb nina vaheseina ehk ninasepti abil kaheks sümmeetriliseks pooleks.Neeluga on ninaõõs ühenduses tagasõõrmete ehk koaanide kaudu. Suuõõnest eraldab teda kõva suulagi. Kumbki pool ninaõõnest jaguneb ninakarbikute varal dostaalseks, keskseks, ventraalseks ja ühiseks ninakäiguks.Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik järgneb ninasõõrmetele. Ta on kaetud kutaanse limaskestaga ja hobusel osaliselt ka peent karvastikku kandva välisnahaga.