alusnahast.Marrasnahk ehk epidermis on naha kõige väimisem,mitmekihilisest, pealt sarvestunud lameepiteelist koosnev veressonteta osa.Pärisnaha,kooriumis ehk demises eristatakse naha karvatutel aladel raku- ja veresoonterikast,epidermise all asetsevat näsa- ehk papillaarkihti ja sügavamat,tugevatest kollageensete kiudude kimpudest moodustunud võrk-ehk retikulaarkihti.Alusnahk ehk subkuutis seostab nahka tema all asetsevate organitega.Silmalaugudes,mokkades,ninapeeglis ja mõningates teistes paikades alusnahk puudub. Karvas eristatakse nahas viltu paiknevat karvajuurt ja nahast väljaulatuvat karvaroodu.Suuruse, ehituse ja funksiooni alusel jaotatakse karvad keha peamisi osi katvateks ning looma värvust tingivateks kattekarvadeks,peenteks,sageli lainelise kuluga ja tavaliselt säsita vill- ehk udukarvadeks,pikkadeks, tugevateks ja läikivateks jõhvkarvadeks, jämedatejs ja suhteliselt jäikadeks harjaskarvadeks ning karvapaunas
alusnahast.Marrasnahk ehk epidermis on naha kõige väimisem,mitmekihilisest, pealt sarvestunud lameepiteelist koosnev veressonteta osa.Pärisnaha,kooriumis ehk demises eristatakse naha karvatutel aladel raku- ja veresoonterikast,epidermise all asetsevat näsa- ehk papillaarkihti ja sügavamat,tugevatest kollageensete kiudude kimpudest moodustunud võrk-ehk retikulaarkihti.Alusnahk ehk subkuutis seostab nahka tema all asetsevate organitega.Silmalaugudes,mokkades,ninapeeglis ja mõningates teistes paikades alusnahk puudub. Karvas eristatakse nahas viltu paiknevat karvajuurt ja nahast väljaulatuvat karvaroodu.Suuruse, ehituse ja funksiooni alusel jaotatakse karvad keha peamisi osi katvateks ning looma värvust tingivateks kattekarvadeks,peenteks,sageli lainelise kuluga ja tavaliselt säsita vill- ehk udukarvadeks,pikkadeks, tugevateks ja läikivateks jõhvkarvadeks, jämedatejs ja suhteliselt jäikadeks harjaskarvadeks ning karvapaunas
Läikekiht – tugevalt värvunud riba, selles kihis ei ole rakud eristatavad Sõmerkiht – piklikud, hävivate tuumadega rakud, rakkude tsütoplasma sisaldab keratohüaliini sõmeraid Ogakiht – hulknurksed väikeste ogataoliste jätketega rakkude kiht Basaalkiht – prismaatilised, piklike tuumadega rakud paiknevad basaalmembraanil Naha pinnal, ninapeeglis, seedekanali algusosad, küüned, kapjad, sõrgad Transitoorne epiteel Katab kuseorganite pinda ja selle epiteeli rakkude kuju muutub vastavalt organi täitumisastmele, eristatakse kolme kihti Pindmine kiht – suured, paralleelselt epiteeli apikaalsele pinnale paiknevate tuumadega rakud Rakkude tsütoplasma ülemine osa moodustab krusta – tsütoplasma riba (kaitseb epiteeli uriini kahjuliku mõju eest)
annaabi.ee 
