Vana mõisahärra oli aga õel vanamees, kes ei hoolinud talurahvast. Ta ei tahtnud neile mingisuguseid õiguseid anda, kartes, et siis nad ei tee enam tööd ega austa endast kõrgemal astmel olevaid inimesi. Kuid raamatu lõpu poole muutis ta oma meelt ja toetas koos oma pojaga uuendusi, müües talupoegadele maad. 4. Teose alguses püüab Villu mõisahärra maadelt jäneseid, mis on keelatud. Opman, nagu ka suur osa teisi kõrgema järgu ninamehi, suhtuvad Villusse üleolevalt ja tahavad talle ta koha kätte näidata. Villu päästis aga Hugo õiglusemeelsus. Raamatu lõpus, kui Villu positsioon on tõusnud teopoisist kärneriks, juhtub põllul hobustega äpardus ning tema ja ta alluvad võetakse selle eest vastutusele. Villu satub peale, kui vana mõisahärra laseb teomehi piitsutada ja üritades teda takistada, alandab mõisahärrat. Taaskord tunnevad saksid vajadust Villu positsiooni meelde tuletada. 5
Tehti korraldus, et liivimaalased pidid tulema uuele maapäevale, nõudis, etallkirjad tuleks tagasi võtta. Hirmus, milles hastfer suutis majesteedi solvavimst kirjeldada, mitmed võtavad oma allkirja tagasi. Patkuli allkiri jääb alles kuna ta ei tule Maapäevale, ei ole ka teatanud et loobub. Hastfer soovis kõiki dokumente, mis palvekirjaga on seot. Hastfer saatis maapäeva laiali ja keelas edaspidised kokkusaamised. Viimane asi, mis Hastfer teatas, oli et kuningas ootab neid ninamehi ( 4 venda) Stockholmi, kus tuleb kohus. 4 tüükki stockholmi teele astusid, sh ka Patkul. Patkul oli karismaatiline tegelane nende perekond ammune perekond aga peapiiskoplik. Sünd 1660 a Stockholmis, tema isa oli sel ajal Stockholmis vangistatud kuna oli Liivimaal maanõunikest, keda süüdistati riigireetmises. Patkuli eest mitmed eeskstijad. Eestkostijad tegelesid Patkuli harimisega, sai väga hea hariduse, Kieli pikoolis õppis Õigusteadust teoloogiat ja ajalugu
annaabi.ee 
