kasvatas tohutult eestlaste ühtsustunnet. Laulupeost lähtuv vaimustus levis üle kogu maa. Siiski on see üpris vastuolulise väärtusega. Idee võeti ju sakslastelt ning see näitab eestlaste vaimuvaesust. Samuti esitati seal väga vähe eestimaised laule. Samas oli see esmakordne suurem laulupidu, kus osalesid koorid üle terve Eestimaa ning omal kohal olid ka kõned, millest ei puudunud isamaalised motiivid. 1870ndatel jaguneti kahte leeri: mõõdukad, kelle ninameesteks olid Jannsen ja Hurt ning radikaalid eestvedajateks Jakobson ja Köler. Tekkisid teravad vastuolud lepliku Jannseni ja radikaalse Jakobsoni vahel. Ühtlasi eemaldas Jannsen sakslaste nõudel lehe juurest Hurda. Nii sattusid Hurt ja Jakobson ühte leeri " Eesti Postimehest" väljapoole. Nende kahe vahel arenes tihe koostöö. Väga huvitav on, kui erinevate vaadete ja taustaga inimesed teevad koostööd just nii võivad areneda need kõige paremad ideed
loa rahvusväeosade moodustamiseks. Juba Veebruarirevolutsiooni päevil tekkisid Eestis tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Neid valitses kommunistlik mõtteviis ning algusest peale vastandati end demokraatlikule võimule. Kommunistlikud loosungid, mis nõudsid sõja lõpetamist ning maarahvale maa jagamist, leidsid poolehoidu sõjast vintsutatud eestlase hulgas. Pärast Oktoobripööret Petrogradis võtsid kommunistid 9. novembril 1917 võimu üle Tallinnas. Siinsete kommunistide ninameesteks olid Jaan Anvelt ja Viktor Kingissepp. Võimule saanud, asuti kohe piirama demokraatlikke vabadusi - keelati koosolekud, suleti paljud ajalehed, vahistati Veebruarirevolutsiooni järel võimule tulnud Eesti omavalitsustegelasi, Eesti Maapäev saadeti laiali, pangad, tööstusettevõtted, suurärid riigistati, mõisnikelt võeti ära nende maavaldus, kuid seda ei jagatud talurahvale, mõisatest moodustati kommuunid. 14
osalise iseseisvuse Vene riigi koosseisus. Eesti ala ühendati üheks kubermanguks. Kõrgem omavalitsuslik võim läks rahva valitud Eesti Maapäevale. Vene ametnikud asendati eestlastega ja ning kogu asjaajamine hakkas toimuma eesti keeles. 1917.a tõusis valitsuse etteotsa Päts. Lisaks saadi luba rahvusväeosade loomiseks. Oktoobri algul jõudis sõda Eesti pinnale. Pärast Oktoobripööret Petrogradis võtsid kommunistid 9.novembril 1917.a võimu üle ka Tallinnas. Ninameesteks olid Viktor Kingissepp ja Jaan Anvelt. Nad asusid demokraatlikke vabadusi piirama, keelates koosolekud, sulgedes ajalehti.Ka Maapäev saadeti laiali. Paljud majandusettevõtted (pangad, suurärid, hotellid jm) riigistati. Mõisnikelt võeti ära maa. Kommunistidel oli eitav suhtumine rahvuslikesse väärtustesse ja kirikusse. Demokraatia asemele tuli diktatuur. Olukorras, kus Saksa väed alustasid pealetungi otsustas Maapäev välja kuulutada Eesti iseseisvuse 24
annaabi.ee 
