ulukpõhjapõtrade arvukust. Teine on lugu kodustatud põhjapõtradega. Nende karju rünnates murravad hundid palju loomi, kümmekond hunti suudab öö jooksul maha murda sadu loomi. Peale selle ajavad nad karja laiali, millega raskendavad selle talvitumist. Põhjapõdravasikate suremus on suur, eriti esimestel elunädalatel. Vasikaid ohustavad nii ahm kui ka polaarrebane, mõnel pool peale selle veel pruunkaru. Paljudes piirkondades on põhjapõtradele ohtlikud naha- ja ninakiinid, kes tungivad nele naha sisse ja ninaneelu. Nende ohtra esinemise korral ei saa loomad rahulikult toituda, jooksevad kogu aeg ringi ja jäävad poolnäljaseks. Ninakiinide vaglad tekitavad nahka haavandeid ja uuriseid, mis samuti kurnavad loomi. Suur ja ebameeldiv osa on põhjapõtrade elus ka verdimevatel kahetiivalistel: sääskedel, kihulastel, parmudel jt. Suurel määral just nende pärast hülgavadki tundra
kuni munadest kooruvad vastsed (ninakiinlased on elussünnitajad). Seejärel muutub kärbes jälle aktiivseks ning lendab vastsetele peremehi otsima. Leidnud sobiva peremehe, pritsib ta vastse koos lisanäärme poolt eritatud vedelikutilgakesega peremehe ninasõõrmele. Sealt liigub see kiiresti nina sisemusse ning jääb sinna kuni arengu lõpuni. Nukkumine toimub pinnases. Mõned loomad tõmbavad ninna kuiva liiva, et parasiidist vabaneda. Mõnikord võivad ninakiinid pritsida vastse ka inimese silma. Selle tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine. Tuntumad liigid on põdra ja metskitse ninakiin, veistel veiste ninakiin ja lammastel lammaste ninakiin. Sageli lõpeb nendega nakatumine peremehe surmaga. Nahakiinlased on eelmistega väga sarnased kärbsed, kelle vastsed elavad imetajate naha all. Kärbes muneb muna looma nahale, kust koorunud vastsed nahasse tungivad ning seljapiirkonda liiguvad. Mõnikord kulub selliseks rännakuks 3-9 kuud