Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis asendada need akendega. Akendel kasutatakse enamasti vitraazi ehk klaasimaali. Aknaid liigendavad kitsad kivisambakesed, mis tipus moodustavad teravkaare. Akna ülemise osa täidavad rõngad, rosetid (kolmik-, nelik- ja kuussiirud) tekkinud rikkalikku kivivõrku nimetatakse ehisraamistikuks. Hilisgooti perioodil muutus raamistik väga keeruliseks, koosnedes siirudest, ninadest, sfäärilistest kolm- ja nelinurkadest, leegi ja kalapõiemotiividest (nn. leekestiil, eelkõige prantsuse hilisgootikas) jms. GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Gootika tekkis Prantsusmaal. Esimene gooti süsteemis ehitis põhja pool Pariisi Saint-Denis klooster a. 1144. Idee üleloomulik valgus, ehitis, kus ,,aine muutuks ainetuks". Gootika lähtekohaks on vaimsed eesmärgid. Pariisi Notre-Dame Jumalaema katedraal (alustati 1163, kesklöövi kõrguseks 33m)
inimesi ja sugulasi, kellega puutub kokku. Palju romaanist on pühendatud teiste inimeste kirjeldamisele. Lisaks sellele on Sterne hälbinud jutustuse pealiinist kõrvale selleläbi, et on kirjeldanud igasugu asju ja kommenteerinud neid. Palju vahepalu tekstides. Räägib näiteks mütsidest vms(traktaat mütsidest).Ta kasutab teoses ka erinevaid zanre. Koos on olukirjeldus ja ajakirjeldus. Traktaadi, panflettilaadseid vahepalasid on palju. (traktaat ninadest, traktaat peakatetest jne). Hüppab pidevalt pealiinist kõrvale. Sterne võttis ka teiste autorite traktaate ja mängis neid ümber- sõnastas ümber oma eesmärkidest lähtuvalt, aga taga on tuntav originaal. Sulandab teisi tekste kergusega oma tekstidesse. (Autoriõigusi tol ajal väga polnud. See on mõneti nagu plagiaat). See on mõneti Sterne'ilik huumor. See teos on kõike muud kui lineaarne. Seda katkestavad palju kõrvalllood.
annaabi.ee 
