7. Lihaste ja roiete kinnituskohaks 5. Kuidas mõjub raskusjõud õige kehaasendi puhul? Kui raskusjõud mõjub vertikaalselt, siis inimkeha töötab kõige optimaalsemalt. 6. Millised lihased mõjutavad inimese vaagna asendit ja nimmeosa nõgusust? Vaagen: selja- ja kõhulihased Nimmeosa: selja- ja kõhulihased, reielihased 7. Nimeta ja kirjelda erinevaid rühte? · Nõgusselgsus: reie- ja nimmelihased ülipinges, kõhu- ja tuharalihased alatoonuses, võivad tekkida nimmevalud · Küürselgsus: lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, pea ettepainutus. Rinnaosa lihased ülipinges, selja ülaosa alatoonuses. · Lameselgsus: kõik l/s füsioloogilised kõverused, l/s liikuvus ja amortisatsioonivõime on väheneneud. · Vildakselgsus: lülisamba külgsuunalised kõverused, mis võivad esineda lülisamba kõikides osades. Võib tekkida skolioos
jalga (kaelavalu puhul kätte) ning tekitada jäseme nõrkust ja tundehäireid. Seepärst on viimasel aja hakatud haigust nimetama radikulopaatiaks. Järelliide ,,paatia" pärineb ladinakeelsest sõnast pathia=haiguslik seisund. Varem nimetati radikuliiti ka ishiaseks, mis võeti isymikunärvi ladinakeelsest nimetusest nervus ischiadicus, sest valud esinevad tavaliselt selle närvi ja tema harude alal. Nimmevalud ja radikuliit on iidsetest aegadest tuntud haigused, olles tõenäliselt sama vanad kui inimkond. Tulenevalt ishiase ataki järsust tugevast valust pidasid primitiivsed inimesed seda pahade vaimude nõiduseks ja nimetasid nõianooleks (Hexenschuss) või haldjanooleks (elf's arrow). Vanas Kreekas (5.saj. e.m.a.) loeti ishiase alla kuuluvaks kõik puusade piirkonnas esinevad valud. Tollal täheldati haiguse sagedamat esinemist suvel ning seda seletati liigesevedeliku
radikulaarne. * komplitseeritud- muu lülisamba patoloogia Radikuliidi all mõistatakse põletikku närvijuure piirkonnas, mistõttu radikuliit ei ole alati õige nimetus. Nimmevalu ja ishias on inimkonna igivana ja laialdaselt levinud probleem. 70-85%-l inimestest on elu jooksul esinenud seljavalusid ja 40%-l radikulopaatiat. Paljudel inimestel on valud kerged või lühiaegsed ning mööduvad iseenesest või paranevad iseravimise teel. Kuid sageli on nimmevalu ja radikulopaatia kroonilised. Nimmevalud tabavad peamiselt keskeas inimesi: kõige sagedamini haigestutakse 30. ja 45. eluaasta vahel. Nimmevalude korral etendab kindlast osa ka pärilikkus. Nimmevalud tabavad enamasti keskeas inimesi. Selle põhjuseks peetakse lülidevahelise ketta e. diski suhteliselt varajast vananemist. Lülivaheketas muutub kuivemaks ja killustub või sopistub selgroolülide vahelt välja ja hakkab avaldama survet närvijuurtele. Nimmevalude ja radikulopaatia tekkepõhjusteks on lisaks diski haigustele veel
annaabi.ee 
