C. W. Nimitz oli USA päritolu viie tärniga admiral. Oma sõjaväelase karjääri soovis ta algul alustada maaväes, kuid West Point ohvitseride akadeemias polnud vabu kohti, mille tõttu liitus ta U.S. Mereakadeemiaga Marylandis (1901 a.). Aastate jooksul teenis ta erinevatel laevadel - lahingulaeval, hävitajatel, ristlejatel, kahurilaevadel ja ka allveelaevadel. I maailmasõja ajal täitis ta erinevaid kohustusi ning sõja lõpuks oli Nimitzi auastmeks Commander (kolonel v kaptenmajor). 10 päeva peale rünnakut Pearl Harborile sai temast Vaikse ookeani laevastiku ülem ja detsembri lõpus sai temast admiral. Suurematest lahingutest, kus Nimitz osales, võib välja tuua Koralli mere, Midway, Saalomooni saarte, Filipiinide, Iwo Jima ja Okinawa lahingud. Eeskujuliku teenistusega paistis ta silma nii kodumaal kui sai ka tunnustsust välismaal. Õun, M., Ojala, H. 2010. Lahingud Vaiksel ookeanil 1941-1945
kodanikud erandkorras välja Haagi rahvusvahelise kriminaalkohtu jurisdiktsioonist, mis ,,on vastuolus ELi standardite ja poliitikaga". Seoses riigi jätkuva probleemiga kahepoolse nimevaidluse osas Kreekaga tervitatakse raportis suurenenud kahepoolset koostööd ning inimestevahelisi suhteid endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Kreeka vahel. Raportis märgitakse rahuloluga, et piirkonnas on peetud kahepoolseid läbirääkimisi ÜRO ja erisaadiku Matthew Nimitzi juhtimisel, et leida mõlemale poolele vastuvõetav lahendus riigi nimest tulenevatele erimeelsustele. Euroopa Parlament kutsub mõlemaid pooli kasutama võimalust, et leida kompromisslahendus, et kõnealune küsimus ei takistaks jätkuvalt endisel Jugoslaavia Makedoonia Vabariigil ühineda rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu on ette nähtud siiani kehtiva 1995. aasta vahelepinguga. Ka teistel Lääne-Balkani riikidel (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Kosovo (ÜRO
annaabi.ee 
